Galileo läheb käiku järk-järgult

Arko Olesk Foto: Erakogu

Galileo satelliitide signaale saab kasutama hakata 2014. aastal, kuid kõik lubatud teenused lähevad käiku alles kümnendi lõpuks, tõdeb Euroopa Komisjoni ettevõtluse peadirektoraadi osakonnajuhataja Hillar Tork, kes vastutab Galileo tulevaste teenuste eest.

Kas võib välja pakkuda võrdluse, et Galileo satelliidid on nagu Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri poolt valmistatav nutitelefon, millele sisu andvad rakendused jäävad erasektori teha?

Üldiselt see ongi nii. Meie oleme tegelenud rakendustega eri raamprogrammis ja need rakendused on kõik erasektori arendatud. Oleme korraldanud ka konkursse, kus on võimalik osaleda ka Eesti firmadel. Euroopa Komisjonist on võimalik rakenduste arendamiseks raha saada, see on väikestele firmadele tihti väga oluline.

Vabateenusel baseeruvate rakenduste kasutamine käib sisuliselt samamoodi nagu raadiosignaali vastuvõtmine. Meil pole kasutaja poolel sellega pistmist, seal võib igaüks sellega teha, mida soovib. Kuid näiteks riiklike teenuste vastuvõtjate ja rakendustega on keerulisem, seal on vaja ka krüptoloogiat, peame natuke ise arendama.

Kommertsteenus, kus on võimalik pakkuda potentsiaalselt väga huvitavaid rakendusi, on aga olnud üldse kõige suurem murelaps, sest sellega seondub igasugu probleeme. Mistõttu teised süsteemid, näiteks GPS, kes on kunagi kaalunud sarnaseid teenuseid pakkuda, otsustasid seda mitte teha, kuna liiga suured probleemid tulid sellega kaasa. Näiteks konkurentsiküsimused.

Asukohapõhised teenused on inimesteni jõudnud väga palju just viimase paari aasta jooksul. Kas ja mida toob Galileo kaasa tavakasutajale?

Ma tõesti ei oota, et tuleb eriline revolutsioon tavainimese jaoks, kes praegu kasutab GPS-põhiseid rakendusi. Nad jätkavad vabateenuse kasutamisega, millel ei ole õiget garantiid, aga mille kvaliteet läheb järjest paremaks. Varsti tulevad järgmise generatsiooni GPS-telefonid, milles saab kasutada kaht süsteemi korraga: GPSi ja GLONASSi (kuna venelaste süsteem on ka arenenud), kuid loodame, et varsti on Galileo ja GPSi kooslus ka olemas.

Kuna esimesi teenuseid plaanimegi pakkuda just koos GPSiga, siis vaevalt, et kui Galileo hakkab täiesti iseseisvalt toimima, hakkavad inimesed kasutama ainult Galileod. Ma arvan, et jätkub mitme konstellatsiooni kasutamine, sest alati on täpsus ja kättesaadavus nii paremad kui ühe süsteemiga.

Millal Galileo lõplikult valmis saab?

Oluline teetähis on aasta 2014. Selleks ajaks peaksid olema esimesed 18 satelliiti kosmoses ja saame juba mingeid teenuseid pakkuda. Üritame teha nii, et aastaks 2014 saame vähemalt öelda, et vabasignaal on kättesaadav, kuid see on mõeldud kasutamiseks koos GPSiga. Nimetame seda algseks töövalmiduseks (initial operating capability), praegu on selleks ajaks ette nähtud kolm teenust: üks on vabateenus, teine riiklikud teenused ja kolmas päästeteenus. Nendel kõigil on natuke erinevad ajakavad.

Täielik töövalmidus (full operating capability) on siis, kui kõik 30 satelliiti on kosmoses õigel orbiidil õiges kohas. Siis on kõik see, mis on välja lubatud, olemas. See tähendab, et siis on olulised garantiid olemas ja saab kasutada Galileod iseseisvalt. Sõltuvalt teenusest saabub see aeg umbes 2019–20.

Galileo eeliseks teiste süsteemide ees on tagatised teenuse toimimisele. Milliseid edasiarendusi on veel plaanis?

Kommertsteenuse osas on tulevikuperspektiiv autentimises. Seal on mitmeid tahke. Üks on see, kuidas vastuvõtja teab, et signaal on pärit satelliidilt. Laboris on lihtne nii teha, keegi võib tüssata ja saata signaali, mis on täpselt samasugune nagu GPSi signaal, aga valede andmetega. See muutub tulevikus järjest olulisemaks, aga praegu inimesed ei mõtle selliste asjade peale. Nagu internetiga: kuni häkkereid ei olnud, ei muretsetud palju turvaküsimuste üle.

Arvan, et GPSiga on samasugune lugu. Eriti kui on asjad, mille eest tuleb raha maksta, näiteks teemaksud, mida tasutakse automaatselt oma GPS-põhiste andmete põhjal. Keegi tuleb kindlasti turule mõne aparaadiga, millega saab sellest mööda hiilida.

On juba sellised süsteemid, mis kontrollivad, kus näiteks veoautojuht praegu on. Kui tema tahab kusagile baari minna, ilma et tööandja teaks, siis püüab ta kuidagi signaali segada, näitamaks, et on hoopis kusagil mujal.

Seega üks küsimus on see, kuidas vastuvõtja teab, kas signaal on õige. Teine on see, et teada, kas arvutatud asukoha ja kiiruse andmed on õiged, et oleks võimalik ka kellelegi kolmandale tõendada, et need olid sel hetkel õiged. Teha nii, et seda ei saa võltsida.