Ametlik: geoloogid andsid praegusele eale uue nimetuse

Uuendatud geokronoloogiline skaala. Foto: Kuvatõmmis

Kuigi teadlaste seas on otsus tekitanud kriitilist vastukaja, on Rahvusvahelise Stratigraafia Komisjoni otsus siduv – geoloogilise ajaskaala skeemidesse lisandub uus, Meghalaya iga, milles me praegugi elame.

Stratigraafia on geoloogia haru, mis kirjeldab maakoort moodustavate kivimikihtide ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust – Eesti geoloogiastki tuntud Kambriumi, Ordoviitsiumit, Silurit ja Devonit ning samamoodi ka varasemate geoloogiliste ajastute pärandeid.

Stratigraafilised üksused koondatakse kuulsale geoloogiliste ajastute skeemile, kus joonistuvad välja kõik kirjeldatud geoloogilised aegkonnad, ajastud, ajastikud ja ead.

Uuendatud geokronoloogiline skaala. Foto: Kuvatõmmis

Uute ühikute lisamine on aga aeglane protsess, kuna vajab hulganisti tõendeid ja arutelu erinevate teadlaste vahel. Esialgu teevad erinevate ajastute stratigraafiatega tegelevad komisjonid ära põhjaliku eeltöö, pärast mida peab lõpliku otsuse langetama juba Rahvusvaheline Startigraafia Komisjon. Möödunud nädalal avaldaski komisjon uue geoloogiliste üksuste skeemi, millel on praegune Holotseeni ajastik jagatud kolmeks eaks – Gröönimaa (11 000 kuni 8300 aastat tagasi), Nordgripi (8300-4200 aastat tagasi) ja Meghalaya (algus 4200 aastat tagasi).

Nüüd ametlikult heaks kiidetud Meghalaya sai alguse ligikaudu 4200 aastat tagasi ning selle algust defineerivaks keskkonnamuutuseks loetakse kaks sajandit kestnud põuaperiood, mis mõjus laastavalt kõigile tollastele tsivilisatsioonidele Egiptusest vana Hiinani. Kuigi vast eristatud igade eestikeelsed nimetused ei ole veel kindlad, on üsna tõenäoline, et umbes sellisena Eesti stratigraafia komisjon need ka kinnitab.

Uue geoloogilise aja üksuse kinnitamise reeglid on üsnagi rangelt paigas. Kirjeldatav ajastiku, ajastu või ea «vastu võtmiseks» peab see kirjeldama teistest aegadest oluliselt erinevaid looduslikke olusid, mis peab olema tõendatav ka loodusest kogutavate proovidega, ning omama selgeid piire ja laialdaselt kasutamiseks sobivaid piiritlemise kriteeriume. Noorima kirjeldatud ea, Meghalaya piiri markeerivaid geokeemilisi muutusi kajastab Indias Meghalaya osariigis asuvas koopa stalagmiitide läbilõige, millest on hiljutise otsusega saanud piiri etalon kogu maailmale.

Nagu kirjutavad BBC uudised, on uute igade lisandumine mõnedes teadlastes tekitanud pahameelt, kuna otsusele ei ole nende arvates eelnenud piisavalt arutelu ning esimesed kirjeldused uutest geokronoloogilistest üksustestki pärinevad vaid seitsme aasta tagusest ajast. Kõigele lisaks on küsimuse all olnud ka küllaltki lühikese Holotseeni ajastiku alamosadeks jagamise otstarbekus.

Eesti Stratigraafia Komisjoni esimehe Tõnu Meidla sõnul on selline otsus siiski õigustatud – kui mitte muudel põhjustel, siis kasvõi seepärast, et tegemist on praegusele ajale kõige lähemate üksustega, millel on inimese igapäevaga kõige suurem kokkupuude.

«Ühelt poolt võib Holotseeni kui väga lühikese ajastiku jagamine võib-olla tõesti näida juuksekarva lõhki ajamisena. Samas on ta aga inimkonnale eluliselt kõige lähem – selle põhjal viiakse ju läbi suur osa kliimamuutuste ja muu olulisega seonduvatest uuringutest. Mitteformaalselt jagatakse Holotseeni näiteks juba ammu väiksemateks üksusteks, näiteks räägitakse Põhja-Euroopas jahenemise ja soojenemise sündmustest jne. Kuna paleokliima küsimustega tegeledes tehakse seda juba ammu, siis küll uued üksused kasutust leiavad,» ütles Meidla.

Ta lisas, et seekordne geokronoloogilise skaala täpsustamine ei puutu vaid Holotseeni, vaid ka paljusid teisi ajastuid, millest mõnede puhul eristatakse seni vaid üksikuid igasid ning ajaskaala täiendamise protsess on alles käimas.

Igal juhul on nüüdsest ametlik, et elame Fanerosoikumis eoonis, Uusaegkonna aegkonnas, Kvaternaari ajastus, Holotseeni ajastikus ja Meghalaya eas.

Uuendatud geokronoloogilise skaalaga saab lähemalt tutvuda Rahvusvahelise Stratigraafia Komisjoni veebilehel.