/nginx/o/2011/01/20/501553t1h7d80.jpg)
Värske uuringu põhjal on enam kui poolte Rootsis hukkuvate huntide surma põhjuseks salaküttimine.
Salaküttimine muudab Rootsi hundipopulatsiooni väikseks ja vigaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikka aega huntide arvukust jälginud teadlaste kinnitusel jääb kaks kolmandikku salaküttidest tabamata, vahendab BBC News.
Uuringu põhjal võiks Rootsis praegu neli korda rohkem hunte olla, kui neid viimasel kümnendil armutult salakütitud poleks.
Huntide surmajuhtumite loendamisel võeti arvesse kinnitust leidnud juhtumeid, kus loom jäi auto alla, suri haiguse tõttu või leiti tapetuna. Populatsiooni suurust hinnati raadiosaatjaga varustatud huntide, aga ka käpajälgede loendamise abil. Igal aastal koostati olemasoleva info põhjal huntide arvukuse prognoos järgmiseks aastaks.
Oma arvutusi tegelikkusega võrreldes leidsid Grimso metsloomade uurimisjaama teadlased aga, et olid populatsiooni suuruse kohta ennustusi tehes seda üle hinnanud. Uurimisrühma kuuluva Guillaume Chaproni sõnul on selle põhjuseks ilmselt salaküttimine, mida ei õnnestu paljastada. «Meile nähtav salaküttimine on vaid jäämäe tipp,» ütles ta.
Uurijate sõnul võinuks salaküttimise puudumise korral Rootsis 2009. aastal tuhat hunti elada, tegelikult loendati neid sel aastal aga vaid 250. Kuna hundid murravad sageli jahimeeste koeri, tapetakse neid kõhklemata, ehkki selle loata tegemise eest võib oodata nelja-aastane vanglakaristus.
1970. aastatel kadus hunt liigina Rootsi loodusest hoopis, kuid peagi liikusid Soomest uued loomad Rootsi aladele. Seega pärinevad praegu Rootsis elavad 250 hunti käputäiest samadest esivanematest, mis põhjustab sigimisprobleeme ja luude väärarenguid. Jätkuva salaküttimise tõttu intensiivistub suguluspaaritus veelgi, märkis Chapron.