Uuring: netis veedetud aeg on noortele kasulik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kajar Kase
Copy
Noorte internetis veedetud aeg võib neile pigem kasulik olla, leiab USA uuring.
Noorte internetis veedetud aeg võib neile pigem kasulik olla, leiab USA uuring. Foto: SCANPIX.

Hoolimata paljude lapsevanemate kartusest selgub, et teismeliste internetis veedetud tunnid on neile pigem  kasulikud, väidab USAs avaldatud MacArthuri fondi põhjalik uuring.


Uuringu juhi Mizuko Ito sõnul annab interneti suhtlusportaalides ja suhtlusprogrammides nagu MSNis veedetud aeg lastele teadmisi tehnoloogiast ning arendab lugemisoskust. «Nad õpivad, kuidas teistega läbi saada, kuidas avalikku identiteeti luua ja kuidas oma kodulehte teha,» ütles Ito

New York Timesi

teatel.

2005. aasta suvest alates toimunud uuringu käigus jälgisid uurijad enam kui 800 USA teismelist ja nende vanemat kokku 5000 tunni jooksul.

Ito sõnul on vanemate mured oma laste arvuti taga veedetud aja pärast tihti tingitud vääratest ettekujutustest selle kohta, mis internetis toimub.

«Mured ahistajate ja kurjategijate pärast on proportsioonist välja aetud, enamik online-aega veedetakse siiski päriselust tuttavate sõprade seltsis,» sõnas uurija.

Uuring kirjeldab kahe tüüpilise üle aasta kohtamas käinud 17-aastase päeva. Nad ärkavad, lülitavad enne duši all käimist arvuti sisse, räägivad kooliteel omavahel mobiiltelefoniga ning saadavad terve päeva jooksul teineteisele tekstisõnumeid. Pärast koolipäeva kohtutakse internetis, et teha koos kodutöid, mille ajal mängitakse ka arvutimänge. Õhtul räägivad nad taas telefonis ning lõpetavad päeva enne magamajäämist tekstisõnumiga: «Ma armastan sind.»

Suhtlemise kõrval tegelevad noored internetis ka süvitsi oma huvialadega.

«Uus meedia võimaldab noortele klassiruumis puuduvat vabadust ja autonoomiat. Noored peavad internetis üksteist autoriteetideks ja on tihti valmis enam õppima oma eakaaslastelt kui täiskasvanutelt,» märgitakse uuringus.

Tagasi üles