Iga inimene lõhnab täiesti omamoodi, nagu ka kõigi inimeste sõrmejäljed on erinevad, leiti uues uurimuses.
Inimese lõhn on sama ainulaadne kui sõrmejälg
Inimese lõhn ei muutu isegi söömisharjumuste muutusega, vahendabT artu Ülikooli teadusportaal Novaator Livescience'it.
Inimestel, hiirtel ja teistel imetajatel on olemas unikaalne geneetiliselt määratud kehalõhn, mis aitab parema haistmismeelega loomadel üksteist eristada ning isegi paarilisi valida.
Lõhna määrab kindlaks piirkond genoomis, mida nimetatakse suureks koesobivuskompleksiks (MHC - major histocompatibility complex). Need immuunsüsteemi töös osalevad geenid on olemas enamikes selgroogsetes, kirjutas LiveScience.
Informatsioon inimese lõhna kohta kantakse üle kogu keha laiali kehavedelikega nagu higi ja uriin, mis sisaldavad palju lenduvaid keemilisi molekule. Nende abil levib inimese lõhn kehast väljapoole, milles võib veenduda igaüks, kes on viibinud spordisaali riietusruumis.
Keha lõhna mõjutab söödud toit. Heaks näiteks on küüslauk, mis suurtes kogustes tarbituna annab kehale spetsiifilise lõhna. Philadelphia teadlased püüdsid vastata küsimusele, kas söödav toit võib ka täielikult varjutada isiku omapärase lõhna.
Sensoritena kasutatud hiired õpetati kasutama oma lõhnataju, eristamaks hiiri, kellel oli kas erinevad MHC-geenid või toidumenüü. Teadlased analüüsisid keemiliselt ka erineva MHC ja dieediga hiirte uriinis leiduvaid lenduvaid molekule.
Ajakirja PLoS ONE 31. oktoobri numbris avaldatud tulemused näitasid, et geneetiliselt kindlaks määratud lõhn jäi selgelt tuntavaks hoolimata sellest, mida hiired sõid, kuigi erinev söök hiirte lõhna profiili siiski tugevalt muutis. Nii keemilised analüüsid kui ka sensorhiired suutsid ikka eristada isikupärast kehalõhna.
«Loomamudeli abil tehtud avastused näitavad, et igal ühel on tõepoolest eripärane lõhn, mis on sarnaselt sõrmejäljele ja DNA-proovile täiesti ainulaadne,» ütles uurimuse autor Gary Beauchamp.
«Võime järeldada, et ka lõhna abil on võimalik inimesi usaldusväärselt identifitseerida,» ütles uurimuse esimene autor Jae Kwak. «Kui sama katse õnnestuks ka inimeste peal, võiks välja töötada seadmed, mis inimeste lõhnu eristaksid.«
Beauchamp lisas, et sarnaseid meetodeid kasutatakse ka haigustega seotud keha lõhna muutuste tuvastamiseks. Uurimus võib aidata kaasa uute elektrooniliste sensorite väljatöötamisele, millega saaks kiiresti diagnoosida näiteks naha- või kopsuvähki ning mitmeid viirushaigusi.