/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/06/11/7894872t1h0e57.jpg)
Teadussaavutus, milleni jõudmises osales ka Eesti füüsikuid, annab lootust maailma põhialuseid senisest paremini mõista.
Kahte raskeimat elementaarosakest nähti esmakordselt omavahel suhtlemas (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks neist kahest uuritud osakesest ei ole miski muu kui kuulus Higgsi boson ise, mis annab kõigile teistele osakestele massi ja millel endal on ka üsna rohkesti massi, umbes sama palju kui tseesiumi aatomi tuumal. Teine osake on tipukvark, mis on massi poolest ligikaudu võrdne lausa volframi aatomi tuumaga, kirjutab ERR Novaator.
Suure hulga põrgete kohta kogutud andmetest tuli välja, et neil juhtudel, mil Higgsi boson ja tipukvargid ühes ja samas prootonipõrkes tekivad, mõjutavad nad üksteist enam-vähem täpselt nii nagu elementaarosakeste standardmudel ennustabki.
Euroopa Tuuma-uuringute Keskuses läbi viidud eksperimendi tulemusi kirjeldavad teadlased ajakirjas Physical Review Letters.