Teadlane hoidis surnud sea aju «elus» 36 tundi

Pilt on illustratiivne Foto: Raul Arboleda / AFP / Scanpix

Ameerika Ühendriikide teadlased suutsid surnud sea aju elus hoida kuni 36 tundi pärast looma surma. Ajus simuleeriti vereringet pumbates sellesse hapnikurikast kunstverd. Kuigi teadlaste sõnul ei olnud ükski aju surmajärgses elus oma olukorrast teadlik tõstab uus tehnika esile trobikonna eetilisi küsimusi.

Katsete tulemusi kirjeldati ajakirjas MIT Technology Review ning põhinevad ajuuurija Nenad Sestani ettekandel USA Terviseameti ajuururingute eetika teemalisel kohtumisel. Sestan on oma eksperimendi tulemused ka pakkunud avaldamiseks teadusajakirjanduses.

Yale’i ülikoolis töötava Sestani katse käigus «taaselustati» üle 100 tapamajast saadud sea aju. Ajudes taastati neuroloogiline töö pumpade, soojendajate ning tehisvere abil. Tõendeid teadvusest või selle taastumisest Sestani juhitud rühm ei leidnud. Sestani hinnangul oli hämmastav, et ajudest leiti miljardeid normaalselt töötavaid terveid rakke.

Sestan sõnas märtsi lõpus toiminud kohtumisel, et hüpoteetiliselt saaks sama tehnikat kasutada ükskõik mis aju peal. Kerkib esile kaunis kummaline eetiline küsimus, kui säärane protseduur viiakse läbi loomuliku surma surnud inimesega. Kas sääraselt toimivana hoitud ajul on samasugused omadused ning ka õigused kui elusal inimesel? Sestan oli möödunud nädala ajakirja Nature juhtkirja üks autoreist, mis arutles eksperimentide jaoks loodud ajulaadsete organite eetiliste õiguste üle

Sestani sõnul on tema tehnikal mitmeid eeliseid surnud aju uurimise ees. Avastades kunstliku elu elevat organit saavad teadlased paremini ja täpsemalt mõista aju toimemehhanisme ning närvirakkude vahelisi suhteid.

Kuigi teoreetiliselt võimalik, on kaheldav, et inimajuga sarnaseid katseid korrata saab, ütles The Guardianile Londoni ülikooli neuredogeneratsiooni professor Frances Edwards. Nimelt on teadlastel võimalik omandada äsja tapetud terve sea aju kohe pärast looma hukku ning aju säilimise tagamiseks jahutada. Kuna tõve tõttu lahkunud või loomuliku surma surnud inimese aju oleks bürokraatia mehhanismide tõttu võimatu nõnda kiiresti kehast eemaldada ja jahutada, oleks iga inimaju teadlaste kätte jõudes juba põhjalikult lagunema hakanud.

Katsealuste sigade ajude analüüsimine näitas, et loomade kesknärvisüsteem oli ka pärast uuele elule tärkamist koomaseisundis. Vähesel määral rakud toimisid ning ajus suudeti tuvastada teataval tasasel määral elektrilist aktiivsust. Laiemas plaanis jäid ajud siiski varjusurma.