Maailma kõige üksikum puu võib saada inimese ajastu tähistajaks

Üksiku Campbelli saare vaade Foto: Wikimedia Commons

Teadlaste hinnangul elame me juba mõnda aegu uues geoloogilises ajastus, antropotseenis. Seni on kokku leppimata, millal see täpselt algas. Lõunameres asuval Campbelli saarel kasvav sitka kuusk (Picea sitchensis) pakub probleemile lahenduse, vahendab BBC.

Nõndanimetatud kuldne tõus (inglise keeles golden spike) määrab mõne geoloogilise ajastu lõppu ning uue algust. Eelmine geoloogiline ajastu holotseen algas viimase jääaja lõpuga, mis tuvastati avastades Gröönimaa jääkatte sügavustest kihi, mis näitab märke kunagisest üleilmsest soojenemisest. Kriidi-paloegeeni lõppu märgib aga kalju Tuneesias, mis sisaldab suurt hulka iriidiumi dinosauruste väljasuremise põhjustanud meteoorist.

Kuna inimtegevuse mõju planeedile on viimase saja aastaga mitmekordistunud peavad geoloogid sobivaks lugeda tänast päeva juba uude geoloogilisse ajastusse kuuluvaks. Käes on antropotseen, inimese aeg. Kuid seni pole leitud sobivat markerit, mida pidada antropotseeni alguseks.

Sitka kuusk koduses Põhja-Ameerikas Foto: Wikimedia Commons

Potentsiaalne marker peab oma olemuses peegeldama antropotseeni omapära ehk nõndanimetatud suurt kiirenemist, aega mil inimese mõju loodusele suurenes märgatava tempoga. Uus-Meremaast lõunas asuval üksikul Campbelli saarel elab meie kuuse laadne puu, mida on tituleeritud ka kui maailma üksikuimat puud. See asuvat nõnda kaugel ühestki teisest puust.

Konkreetne sitka kuusk istutati segastel asjaoludel saarele 1905. aastal. Arvatavasti oli istutajate soov hakata eraldatud saarel Alaskalt pärit puid kasvatama. Kuid Campbelli saare kuusk jäi ainsaks omataoliseks. Antropotseeni alguse märgiks peetakse sellel puul leiduvaid märke viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel toimunud tuumakatsetuste jälgi. Muidugi leidub tuumaplahvatuste jälgi ka mujal maailmas aga tihedama asustusega aladel ei saa kindlaks määrata ühte kindlat hetke või kohta mis kirjeldaks geoloogilise ajastu muutmist.

Kui Campbelli saare kuusk peaks teadlaste konsensuse tagajärjel selleks markeerivaks paigaks saama siis jääb see üle sajandi vanune puu kronostratigraafilisele kaardile kui antropotseeni alguse tähistaja. See tuntud tabel on teadusuuringutel põhinev definitiivne maakera geoloogilise elukäigu määraja. Campbelli saare kuuse määramine kuldseks tõusuks oleks sobiv ka kultuurilistel kaalutlustel. Sattus see puu sinna nõnda kaugele oma looduslikust elupaigast ju inimese tegevuse tõttu.

Teadustöö ilmus ajakirjas Scientific Reports.