:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/19/7597467t1hdc8b.jpg)
Bioloogide värske avastus lööb sassi senise taimede sugupuu. Küsimus puudutab kõige esimesi maiseid taimi mis vaikselt katsid elutut maapinda miljoneid aastaid tagasi.
Iidsete taimede väärikas sugupuu sai täiendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samblad, helviksammaltaimed ja kõdersammaltaimed on kõige ürgsemat sorti maised taimed, kelle eellasi peetakse ühtedeks esimestest, kes ürgookeanist maa peale kolisid. Kuigi need kolm taksonoomilist hõimkonda on üksteisele kaunis sarnased on seni botaanikud pidanud neid siiski eraldiseisvateks taimerühmadeks.
Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus lükatakse ümber kaks levinud seisukohta. Esimene on taimede ajalugu uurinud teadlaste pikalt valitsenud eeldus, et esimesed taimed, kes pidid maismaad asustama olid võimalikud lihtsakoelised, et uues vaenulikus keskkonnas elus püsida. Seetõttu eeldati ka, et esimesed maismaataimed pidi olema helviksammaltaimede laadsed organismid. Nood on kõige lihtsakoelisemad kõikidest täna tuntud maal elavatest taimedest.
Uurides taimede muutusi molekulaartasemel avastati, et esimesed taimed maapinnal pidid siiski olema helviksammaltaimedest siiski erinevad ja üllatuslikult ka keerukamad. Uuringu käigus avastati, et helviksammaltaimed ja samblad on teineteisele tunduvalt sarnasemad kui seni teati. Need kaks hõimkonda ühendati, uueks ühiseks nimetuseks pandi setafüüdid.
Setafüütide, eriti endiste helviksammaltaimede suhteline lihtsakoelisus ei ole aastad väldanud muutumatuse tulemus. Pigem muutusid helviksammaltaimed aastate jooksul üha lihtsamaks, kaotades vaikselt keerukamaid bioloogilise süsteeme.
Esimesed taimed maismaal ei saanud olla tänaste helviksammaltaimede laadsed organismid. Kuigi need taimed võisid olla sammalte eellased pidi nad selle uuringu valguses olema tunduvalt keerukamad taimed. See seab kahtluse alla eelduse, et taimede liikumine kodusest veekeskkonnast agressiivsesse atmosfääri nõudis nüridalt lihtsat organismi vaid pigem mingeid muid, seni tundmata keerukaid võtteid.