Mullused leiud
•   Arheoloogid kaevasid Saaremaal Salmel muinaslaeva leiupaigast välja pronksist ja kullatud ornamentidega ringpidemega mõõga, mis omal ajal kuulus tõenäoliselt rikkale sõdalasele. Umbes 750. aastast pärit kahe teraga mõõk oli mitmeks tükiks murtud ja omanikule kaasa pandud. Lisaks leiti mitmekümne üliku skeletid.
•   Saaremaal Valjalas tuli välja 17 skeletti, enamik neist naised. Arheoloogide sõnul on naistematused olnud väga rikkalikud. Haudadest leiti lisaks nugadele, sõlgedele ja vööle sõrmuseid ning käevõrusid, mis olid ühes hauas naise selja all ja ühes väikeses paunakeses.
•   Ida-Virumaal Tallinna-Narva maantee Kukruse teelõigul tehtud päästekaevamiste käigus leiti 50 muinasaegset kalmu (pildil). Enamik surnuid oli hauda sängitatud rikkalike panustega: nii olid säilinud tööriistakomplektid, odad, mõõk, savinõud, naiste surirõivaste katked ning nende kaunistamiseks kasutatud pronksspiraalid, naiste pronkspealisega noatuped, nahast noatuped meeste vöödel jne.
•   Saaremaal Kuressaare linnuse konserveerimisel ja restaureerimisel tuli arheoloogiliste kaevamiste käigus päevavalgele kaks 15. sajandist pärit torni.
•   Tartu Ülikooli vana keemiahoone remondi ajal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Peamiselt on tegu keskaegsete matustega. Luustike uurimine tõotab teavet ammuste tartlaste tervise kohta.
Tänavused väljakaevamised
•   Tänavu suvel plaanitakse suuremaid väljakaevamisi Viljandimaal Karksi linnusemäel, Saaremaal Salmel, Narvas ja Ingerimaal kiviaja asustuste leidmiseks; Harjumaal Jägalas muistse põllu väljakaevamiseks ja linnusekompleksi uurimiseks ning Kagu-Eestis muistsete linnuste uurimiseks. Lisaks tehakse päästekaevamisi üle Eesti.

Arheoloogid uurivad ristisõdade mõju Eesti loodusele

TÄNA AJALOOSEsilinastus koguni kaks maailmakuulsa filmisaaga osa