/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/02/13/7575545t1h53f4.jpg)
11. veebruaril kuulutati Tartus välja Vikipeedia teadusfoto-konkursi võitjad. Auhinnad anti välja viies kategoorias ning aasta teadusfotograafiks nimetati žüriilt kolmes eri kategoorias tunnustuse pälvinud biotehnoloog Kertu Liis Krigul.
Nanosigarettidest ritsikateni - vaata, millised olid Eesti parimad teadusfotod 2017. aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auhinnatseremoonia Eesti Üliõpilaste Seltsi aulas juhatas ajaloolise ülevaatega teadusfotograafiasse sisse konkursi peakorraldaja Ivo Kruusamägi, Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk pidas kõne teadusfoto olulisusest teaduse populariseerimisel, geneetik ja teaduse populariseerija Riin Tamm tegi ettekande geeniandmete visualiseerimisest ning lugusid oma fotode taga tutvustasid auhinnasaajad.
«Teadusfotod võivad meile tänapäeva fotograafia vahendeid kasutades näidata silmaga nähtamatuid asju avakosmosest või mikromaailmast ning olla nii ise vahendid teaduslike avastuste tegemisel,» selgitas teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk. «Populariseerimisele aitavad kaasa fotod, mis näitlikustavad teadusnähtusi, uurimisobjekte ja katseid või tutvustavad teadlasi ja annavad nende tegevusele inimliku mõõtme.
Paljude jaoks seostub teadlane labori ja valge kitliga, kuid head teadusfotod aitavad vaadata nende taha ja teadust paremini mõista.»
«Vikipeedia on teadusfotode populariseerimisel asendamatu vahend ja ma julgustan kõiki teadlasi oma fotosid üles laadima, et ka laiem üldsus teaduse igapäevaelust osa saaks,» rääkis aasta teadusfotograafi auhinna saanud Kertu Liis Krigul, kes hetkel õpib Norra Teadus- ja Tehnikaülikooli magistrantuuris biotehnoloogiat ning märgiti oma piltidega žürii poolt ära kolmes võistluskategoorias. «Teadusfotode puhul on oluline nende saamislugu ja seal toimuva kirjeldus. Üks foto ei saagi olla teaduslik ilma asjakohase kirjelduseta, aga läbi lugude piltide taga saavad inimesed lähemale teaduse telgitagustele ning see aitab mõista teaduse tähendust.»
Konkursile esitati kokku 144 fotot ning auhinnad anti välja viies kategoorias: mikroskoobifotod (Mikk Vahtrus), inimesed teaduses (Margus Hendrikson), pildiseeriad (Heli Lukner, Sandhra-Mirella Valdma, Andreas Valdmann), üldkategooria (Mihkel Kree) ja mittefotofailid (Maxim Bilovitskiy). Eripreemiad ajakirjadelt Imeline Teadus, Eesti Loodus, Horisont ning Regio eripreemiad said vastavalt Liisa Puusepp, Veljo Runnel, Mikk Vahtrus, Margus Hendrikson ja Tõnu Pani.
Teadusfoto-konkursi eesmärk on populariseerida teadust ning fotograafiat kui teadustöö vahendit kvaliteetsete ja teadustöö eri tahke avavate fotode kogumise, kättesaadavaks tegemise ja esiletõstmise kaudu.
Konkurss toimus Vikipeedia egiidi all viiendat korda ning algselt Eesti-sisese võistlusena alustanud üritus on kasvanud ülemaailmseks ettevõtmiseks, kuhu viimasel korral laekus üle 10 tuhande foto enam kui 2200 osavõtjalt. Eesti võistlusel auhinnatud fotod osalevad Wiki Science Competition’i rahvusvahelises finaalis, mille võitjad selguvad märtsi lõpuks.
Žüriisse kuulusid Jaak Kikas (esimees), Ivo Kruusamägi, Ulvar Käärt, Arko Olesk ja Urmas Tartes. Võistluse peasponsor oli Harju Elekter, toetasid ka Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur.
Alljärgnevates galeriides saab näha eri kategooriate võidutöid:
Kategooria: mikroskoobipildid
Kategooria: inimesed teaduses
Kategooriad: pildiseeriad
Selle kategooria võitis Heli Lukneri, Sandhra-Mirella Valdma ja Andreas Valdmanni töö, milles autorid uurisid, kuidas luua sobivat hajunud valgusvälja spetsiaalse hajutaja ja läätse abil. Valgusallikaks oli kogu nähtava valguse ja lähi-infrapuna piirkonda kattev superkontiinum laseri kiir. Läätse ja hajutaja vahelist kaugust kohendades märgati erinevaid, rohkem või vähem teravaid kujutisi labori seinal ja tagasipeegeldust läätselt, mis ka üles jäädvustati.
Žürii tunnustuse pälvis ka Tarmo Tamme, Markus Otsuse ja Artur Kaljo pildiseeria mullbetooni kristallstruktuurist.
Üldkategooria võidutööd:
Mittefotofailide kategooria:
Võitjaks oli Maxim Bilovitskiy videoga veepiisa külmumisest temperatuuri -180°C.
Eripreemiad
Ajakirja Horisont eripreemia: ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi vastupidavuse katsetamine. (Mikk Vahtrus)
/nginx/o/2018/02/13/7575321t1h7da1.png)
Ajakirja Imeline Teadus eripreemia: uurimisgrupp Jaapani Chiba ülikoolist koos Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse inimestega koostamas metsa 3D-mudelit Hiiumaal Luidjal. (Liisa Puusepp)
/nginx/o/2018/02/13/7575589t1h7944.jpg)
Ajakirja Eesti Loodus eripreemia: kahkjas niiduritsikas, kes on Eestisse jõudnud seoses kliima soojenemisega. (Veljo Runnel)
/nginx/o/2018/02/13/7575547t1hb7da.jpg)
Regio eripreemia: üliõpilane Kalev Joab teostamas mensulmõõdistamist geograafiaüliõpilaste välipraktikal 1990. aasta juunis. Tagaplaanil juhendaja dotsent Leo Kullus. (Margus Hendrikson)
/nginx/o/2018/02/13/7575595t1hc626.jpg)
Regio eripreemia: Vana karstimaastik Rõstla karjääris, mis muutus dolomiidi kaevandamisel jälle lühikest aega nähtavaks. (Tõnu Pani)
/nginx/o/2018/02/13/7575553t1h8697.jpg)