Video: vaata esimest iseseisvalt mõtlevat robotit

Robotist kaaslase prototüüp. Pilt on illustratiivne Foto: Fred Dufour / AFP / Scanpix

Robotitele on meeletult keeruline enda tegevuste ise planeerimist õpetada. Kuidas seletada haardkätele, paarile kaamerale ja nende taga istuvale programmile, et tuleb minna kapi juurde, panna pudel kappi ning seejärel kapp sulgeda.

Inimese puhul on asi «lihtsam». Me mõtestame asju sümbolitena, mitte aistungite koguna. Inimese silma jaoks on kapp küll sarnane aistungite kimp kui robotitel, kuid me suudame selle enda mõistuses abstraheerida sümboolsele tasandile. Seega pole uksega kapp ja selle omadus avaneda ning sulguda mingi suur ja raskesti töödeldav andmehunnik vaid sümboolne moodustis, millega suudame lihtsalt vajalikke operatsioone sooritada.

Robotitega on asi keerukam, kuna nende programmeeritud mõistustes puudub vajalik sümbolitega tegutsev tasand. Browni ülikooli ja Massachussetsi tehnikainstituudi teadlased on jõudnud esialgse läbimurdeni õpetamaks robotile abstraktset mõtlemist.

Asi ei ole nõnda lihtne, et anda robotile käsk pudel kappi toppida. Muidugi on kergem robotile väike koodijupp ette kirjutada, mis määrab täpselt ära vajalikud liigutused ning tegevuse ajastuse. Aga sellisel juhul ei saa me rääkida abstraktsest mõtlemisest või oskusest oma tegevusi ette planeerida ega ka intellektist.

Sellest ongi tingitud ülesande keerukus. Kuna robotil puudub eraldus sümboolse tasandi ja aistingutekimbu vahel, siis tuleb need talle inimese poolt luua. Teadlased seadsid Ana nimelisele robotile lihtsa ülesande panna pudel kappi või külmikusse. Veel asus kapi see nõnda ere lamp, et see pimestas roboti silmade rolli mängivad kaamerad. Seega pidi Ana opereerima ka kapi lülitit.

Ajakirjas Journal of Aritficial Intelligence Research ilmunud artiklis kirjeldavad uurimuse autorid, et ilma sümboolse mõtlemiseta ei saa kuidagi rakendada tehisintellekti reaalses robootikas. Ilma abstraktse mõistuse tasemeta ei suudaks ükski tehisintellekt hoomata ning töödelda kogu andmetulva, mida selle sensorid, Ana puhul kaamerad, välismaailmast edastaksid.

Teadlaste töö õnnestus. Anale suudeti selgeks teha, millised pikslikogumid peavad tähistama kappi kas avatud või suletud uksega, millised lülitit ja nii edasi. Pärast vähekest harjutamist ja juurdlemist suutis Ana ka ette planeerida, ta mõistis, et kuna kapi avamiseks on vaja mõlemat haardekätt ning seega ei saa pudelit hoides kappi avada. Kuna avatud kapp oleks blokeerinud lüliti opereerimist, siis lülitas Ana kapi pimestava tule välja enne, kui ta kapi avas.

See on suur edasiminek eelnevatest robotitest, kellel on raskusi olnud tegevuse planeerimisega. Millegi ette kavatsemine ilma sümboolse mõtlemiseta nõuab äärmiselt suure andmekoguse töötlemist ning ütlemata paljude tegevuste järjestikkust sooritamist. Iga viimne kui kaamerate püütud kaader piksel piksli haaval läbi vaatamist ning iga viimne kui mootorite liigutus, millega robot oma käsi liigutab vajab igal ajahetkel läbi mõtlemist nõuab see erakordselt suure mahu andmete töötlemist. Abstraktsete sümbolite mängu võtmine lihtsustab roboti ettevõtmisi tunduvalt. Samuti on see järgmine samm lähendamaks teineteisele inimeste ja masinate mõtlemist.

Vaata ka videot Ana õppeprotsessist ning tegutsemisest: