Äsja Cambridge’i ülikoolis doktorikraadi kaitsnud ja nüüd Tartu ülikoolis bioinformaatika teadurina töötav Kaur Alasoo uuris doktoritöös, millest keerulised geenihaigused alguse saavad ja kuidas neid tulevikus vältida.
Tartu ülikooli geneetiku uuring avaldati mainekas teadusajakirjas
30. jaanuar 2018, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alasoo doktoritöö põhjal kirjutatud teadusartikli avaldas eile õhtul mainekas geeniuuringuid koondav ajakiri Nature Genetics. Piltlikult väljendades annab Alasoo uusi teadmisi selle kohta, mis meie organismis «tulekahjusid» põhjustab ja kuidas geenid meid mõnikord haigeks teevad.
«Tulekahjude» all peab noor teadlane silmas komplekshaigusi, nagu näiteks diabeet, depressioon, artriit või südameinfarkt. Nii nagu tulekahjude puhulgi, on ka neil haigustel harva üks selge ja kindel põhjus.
«Tänu suurtele geeniuuringutele suudame hinnata mitmete haiguste geneetilisi riske. Ent riskihinnangust on väga vähe kasu, kui me ei tea, mis seda riski põhjustab ja kuidas seda riski maandada,» rääkis Alasoo.
See tähendab, et sageli me teame, et mingi kindla geenivariandi ja haiguse vahel on seos, aga me ei tea, miks see seos seal on.
Seega, kui geneetikud näevad kolmest miljardist tähest koosnevas genoomis suuremat riski näiteks Alzheimeri tõveks või mitmikskleroosiks, ei oska nad öelda, millest see risk tuleneb või mida inimene peaks haiguse ennetamiseks ja riskivariantide mõju avaldumise vältimiseks tegema. Just sellele probleemile Alasoo teadustöö lahendust leida aitabki.
Kaur Alasoo ja tema Inglismaa kolleegid Sangeri instituudis on esimesed, kes näitasid, et osa nn pärilikkusainet mõjutavaid geenilüliteid on sisse lülitatud juba enne, kui nende mõju geenidele nähtavaks muutub ning «lüliti» asend võib mõjutada geeni sisselülitamist sõltuvalt keskkonnas toimunud suurtest muutustest.