Hilise kriidiajastu uurimises laiutab Aafrika koha peal suur tühi auk. Paleontoloogid ei tea, millised hiidsisalikud istusid ja astusid muistse Aafrika pinnal. Uus leid on mõistatuse esimene tükk.
Uus dinosaurus: Egiptusest leitud luud heidavad valgust Aafrika sauruste mõistatusele (2)
Aafrika manner oli osa muistsest maamassiivist Gondwanamaast, mis koosnes peale tänapäevase Aafrika ka Lõuna-Ameerikast, Antarktisest, Austraaliast ja Indiast. Kaasaegset Põhja-Aafrikat katvad kõrbed ja metsad teevad dinosauruste fossiilide leidmise keeruliseks. Paleontoloogidel on pinnasesse keeruline kaevuda jõudmaks maapõue peidetud iidsete luudeni.
Ajakirjas Nature Ecology and Evolution ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased uue dinosauruse Mansourasaurus shahinae leidmist ning uurimist. Mansourasaurus oli umbes bussi suurune ja elevandipulli raskune neljal jalal liikuv taimetoiduline elajas. Mansourasaurus kuulus titanosauruste hulka, kes olid maailma ajaloos kõige suuremad maismaloomad, kuigi Mansourasaurus ise oli suguvendadega võrreldes pigem tagasihoidlike gabariitidega.
Hilisel kriidiajastul 145 kuni 65 miljonit aastat tagasi aset leidnud mandrite killustumine, mille tulemuseks on meie tänane maailm, lõi maismaal elanud loomaliigid üksteisest lahku. Siiamaani on teadmata, mil määral tekkinud Gondwanamaa ja põhjapoolse Lauraasia loomad omavahel kokku puutusid ning kui palju loomad ühelt iidselt mandrilt teisele liikusid. Doktor Eric Gorscaki sõnul on Mansourasaurus võtmetähtsusega leid, millel on mängida kriitiline roll Aafrika ja Egiptuse paleontoloogias.
Leitud luustik oli siiski vaid osaline. Leiti osad esijalgade luid, suurem osa roideid ja mõned kaelaluud. Paleontoloogid said ettekujutuse looma väljanägemisest võrreldes teda enam tuntud suguvendadega.
Uuringurühma eestvedaja Dr. Hesham Sallami sõnul on uute avastuste tegemiseks šansid head, sest dinosaurusele nime andnud Mansoura ülikoolis on nüüd kogenud ja motiveeritud paleontoloogide meeskond.