Iseparanev betoon muudab ehituskunsti tulevikku

Pragunevad betoonrajatised võivad saada minevikuks Foto: Priit Simson / Postimees

Betooni kasutusiga vähendavad materjali sisse tekkivad pisikesed praod, mille parandamine on suur peavalu ning tihtipeale täitsa võimatu. Binghamtoni ülikooli teadlased töötasid välja teoreetilise viisi kuidas luua betoon, mis parandab endasse tekkinud praod iseenesest.

Betoonehitisele võivad saatuslikuks osutuda juba kõige väiksemad praod. Neid on võimatu koheselt parandada. Praod hakkavad laienema ning jõuavad betooni toestava armatuurini, mis vee ja õhu tõttu roostetab. Nõndaviisi võib kogu loodud struktuur kiiresti hävingu ääreni jõuda.

Võtmeks on hallitusseened. Insener Congrui Jin on tegutsenud viimased neli aastat betooni kestvuse uurimisega ning on jõudnud innovaatilise lahenduseni. Hallitusseene spoorid külvatakse koos toitainetega betoonisegusse ning betooni saab kasutada nagu tavaliselt. Aja jooksul tekivad, nagu ikka, betooni sisse praod ning siis hakkab tööle seen Trichoderma reesi. Vee ja õhu juurdepääsuga tärkavad hallituse spoorid elule ning vohades eritavad kaltsiumkarbonaati, mis aja möödudes prao täidab. Seejärel, kui seen enam värskele õhule ja veele ligi ei pääse, lõpetab seen kasvamise, taandub uuesti spoorideks ja jääb uusi pragusid ootama.

Teadlased eesotsa Jiniga uurisid erinevate seente potentsiaali ehitusliimina ning kuigi betooni lagunemine põhjustab märgatavat pH taseme tõusu peab T. Reesi sellele vastu. Nüüd on vaja tagada hallituse spooride pikaajaline elus püsimine betoonis siis, kui seente tööd parasjagu vaja ei ole.

Teadustöö ilmus ajakirjas Construction and Building Materials.