Uuring: kliima soojeneb arvatavast aeglasemalt (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Inimtegevus on tõstnud süsihappegaasi koguse Maal ohtlikult kõrgeks
Inimtegevus on tõstnud süsihappegaasi koguse Maal ohtlikult kõrgeks Foto: Caro/Sorge/Scanpix

Süsihappegaas täidab globaalse temperatuuri tõusus märkimisväärset osa. Uus uuring annab alust loota, et üleilmse temperatuuri tõus on arvatavast tagasihoidlikum.

Vähetuntud mõiste tasakaalustunud kliimatundlikkus (equilibrium climate sensitivity ehk ECS) on võtmetähtsusega ennustamaks meie planeedi keskmist temperatuuri tulevikus. ECS iselomustab Maa keskmise temperatuuri tõusu kui süsihappegaasi kogus planeedil peaks kahekordistuma ning kliimasüsteemile antakse piisavalt aega saavutada tasakaaluseisund.

Avaldatud on rohkem kui sada viiskümmend uuringut, mis ennustavad potentsiaalset ECSi tõusu ning enamiku tulemused on muret tekitavalt kõrged. Ajakirjas Nature ilmus uut metoodikat kasutav uurimus, mis annab lootust, et temperatuuri tõus ei pruugi olla nii järsk, kui eelnevalt kardeti.

Eelnevad uurimused on ennustanud, et 66 protsendi tõenäosusega tõuseb keskmine temperatuur süsihapegaasikoguse kahekordistumisega 1,5 °C kuni 4,5 °C. Kuid uus uurimus võtab arvesse ka üleilmse temperatuuri loomulikku kõikumist. Uurimuse autori Peter M. Coxi töö võtab eelduseks maksimaalse võimaliku ECT kasvu ning välistab tegureid, mida saab jätta arvesse võtmata reaalsete asitõendite tõttu. Tänases Nature'is ilmunud artikli sõnul on 66-protsendiline tõenäosus, et temperatuuri tõus jääb 2,2 °C ja 3,4 °C vahele ning ainult 1-protsendine tõenäosus, et ECT ületab 4,5 °C. See annab lootust, et me suudame hoida temperatuuri tõusu veelgi madalama ning Pariisi kliimakokkuleppes seatud maksimaalne 2 °C tõus on veel saavutatav.

Artikkel ilmus ajakirjas Nature.

Loe lähemalt Nature'i kodulehelt.

Tagasi üles