Eesti teadlase leiutis: taimede jõul töötav päikesepatarei

Geneetiliselt muundatud vetikad on tõhusad energiaallikad. Pilt on illustratiivne. Foto: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja/Scanpix

Eesti päritolu keemiainsener Kadi Liis Saar töötas koos Cambridge'i ülikooli kollegidega välja seni kõige võimsama päikesepatarei, mis kasutab voolu tootmiseks geneetiliselt muundatud vetikaid, vahendab ERR Novaator.

Saare ja tema kaaslaste loodud prototüüp on viis korda võimsam, kui seni ehitatud bioloogilist abi kasutavad vooluallikad. Kõrgema võimsuse tagavad uues paneelis geneetiliselt muundatud vetikate kasutamine ja paneeli ülesehituse uudne lahendus. Vetikate fotosünteesi kasutav ruutmeetrine paneel suudab põlema panna poolevatise pirni ning jääb seni alla tavapärastele päikesepaneelidele, kuid kõrvaltööna sündinud leiutis on ootamatu edasiminek tõeliselt tõhusate bioenergiaallikate loomisel. Nimelt peaks elusloodust kasutavaid päikesepaneele olema teoreetiliselt lihtsam toota kui tavapäraseid.

Teadlaste töö ilmus ajakirjas Nature Energy.

Loe täpsemalt ERR Novaatorist.