Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/01/05/7464717t1hd3bd.jpg)
Mustadest aukudest geenitehnoloogia ja osakestefüüsikani – siin on vaid valik 2018. aasta teadusteemadest.
/nginx/o/2018/01/08/7469473t1ha81d.jpg)
Esimene pilt mustast august
Mustad augud on siiani üks müstilisemaid kosmilisi nähtusi. Selle nähtuse olemasolu on teada suuresti vaid aukude ülitugeva gravitatsioonivälja tõttu. Kuna nende gravitatsioon on niivõrd tugev, et püüab kinni ka valguse enda, ei ole neist aga seniajani ühtegi pilti. Kõik meedias esitatud pildid, ülalkujutatu nende seas, on kosmoseaparaatide kogutud andmete põhjal loodud kunstnike kujutised.
Möödunud aastal tehti aga uue, mitut teleskoopi ühendav kosmoseprojekt Event Horizon Telescope (’sündmushorisondi teleskoop’) käigus ports fotosid Linnutee galaktika keskpiirkonnast lootuses saada pildile musta augu sündmushorisont ehk viimane valgus, mis veel gravitatsiooni kütkeist põgeneda suudab. Pilte alles uuritakse ning tuleva aasta jooksul peaks saama selgeks, kui hästi või kas üldse galaktikakeskmes asuv Sagittarius A* must auk jäi pildile jäi.
Suur ülevaade vähi tekkest
Alanud aasta jooksul seisab vähi teket uurivatel teadlastel ees üks valdkonna ambitsioonikamatest projektidest – esimene suuremahuline vähitüüpide uurimine tervete genoomide järjendamise abil. Peale selle lõppes mõni aeg tagasi rahvusvaheline Vähigenoomi Atlase projekt, mille 33 vähitüüpi kajastanud tulemused avaldatakse alles 2018. aasta jooksul. Kahe suuruuringu andmete kõrvutamisel peaks sündima kõigi aegade parim ülevaade pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjustest.
/nginx/o/2018/01/05/7464757t1h34c2.jpg)
Hüpe geeniteraapias
Nüüdseks juba mitu aastat geenitehnoloogias ilma tegev CRISPR-Cas9-tehnika jõudis eelmine aasta esimeste inimkatseteni ning alanud aastast võib oodata koguni tõeliste kliiniliste rakenduste väljatöötamist. Nimelt algab aprillis esimene faas kliiniliste katsete seeriast, milles üritatakse CRISPRiga abil modifitseerida inimese immuunrakke niimoodi, et need hakkaksid hävitama vähirakke.
Samal ajal plaanib mitu biotehnoloogiaettevõtet, nagu Põhja-Carolinas Triangle Parkis asuv Locus Biosciences ja Pariisis asuv Eligo Biosciences, luua CRISPRit kasutades GMO-viirused, mis oleksid võimelised hävitama inimkehas haigusi põhjustavaid, ent antibiootikumidele resistentseid baktereid.
Lisaks algab aasta lõpus Jaapanis Kyotos esimene katse kasutada indutseeritud pluripotentseid tüvirakke ehk tavalistest täiskasvanud inimese keharakkudest tehtud tüvirakke Parkinsoni tõve raviks.
/nginx/o/2018/01/05/7464753t1h3e64.jpg)
Maismaa kiiruserekordi poole
Eelseisva aasta jooksul peaks omanikku vahetama maailma kiireima auto tiitel. Inglismaal tegutsev Bloodhound SSC on viimaste aastate jooksul oma helibarjääri ületamise ja maailma kiiruserekordi murdmise plaani küll korduvalt edasi lükkama pidanud, kuid uue plaani järgi peaksid enneolematud kiiruskatsed aset leidma 2018. aasta sügisel.
Reaktiivlennuki mootoritega varustatud pliiatsikujuline masin tegi oma esimesed «aeglase sõidu» katsed 2017. aastal Newquay lennuväljal, kus saavutati vaid tagasihoidlik kiirus 320 km/h. Oktoobris Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuval katsel sihitakse juba kiirust 800 km/h ning lõplik siht on koguni 1609 km/h. Tõsi, 2018. aasta sees seda tõenäoselt veel ei saavutata, ent kui plaanitavad kiiruskatsed õnnestuvad, saab uus tehnoloogia siiski kinnitatud ja nii suureneb märkimisväärselt ka uue rekordi tõenäosus.
Praegune maismaasõiduki kiiruserekord on 1228 km/h.
Vanad epideemiad kummitavad taas
Kuivõrd antibiootikumiresistentsus levib aina hoogsamalt – lõppenud aastal nimetas Maailma Terviseorganisatsioon WHO selle koguni ametlikult rahvusvaheliseks kriisiks –, võib eelseisvast aastast oodata paraku ka mitme seni kontrolli all hoitud haiguse tagasitulekut. Tõsi, epideemiaid ennustada on peaaegu võimautu, kuid ajalugu on korduvalt kinnitanud tõsiasja, et ühiskondlike kollapsitega kaasneb enamasti muu hulgas ka tervishoiu, vaktsineerimise ja üldise hügieeni taseme langus. See omakorda viib aga haiguste levikuni.
Seetõttu ongi mitu rahvusvahelist rahvatervise organisatsiooni osutanud Nigeeriale kui võimalikule kollatõvepuhangu alale. Samamoodi on kasvanud difteeriaoht Bangladeshi rohingja põgenike seas ja sõjas vireleva Jeemenis, kus viimased nakkusjuhud jäid 25 aasta taha. Praegu on Jeemenis aga nüüdisaja suurim koolera epideemia, ainuüksi 2017. aasta jooksul on teadaolevalt haigestunud koguni miljon inimest.
/nginx/o/2018/01/05/7464755t1he4fe.jpg)
Uute osakeste otsimine
Potentsiaalselt avastusterohke aasta seisab ees ka osakeste füüsika maailmas. Selles valdkonnas tehti viimane suurem avastus juba enam kui viis aastat tagasi, kui suure osakeste põrgati Šveitsis eksperimendid tõestasid viimase osakestefüüsika standardmudeli ennustatud, kuid eksperimentaalselt tõestamata osakese Higgsi bosoni olemasolu. Seni ei ole aga suudetud näidata midagi, mis teadlastele veelgi enam huvi pakub – osakest, mille olemasolu standardmudel ei ennustaks.
Nüüd on teadurid võtnud sihikule sootuks uue lähenemise ega ürita osakesi enam otsevaatlustega otsida, vaid uurivad hoopis tuntud osakeste B-mesonite lagunemisreaktsioone. Need osakesed koosnevad suuremassilisest põhikvargist ja kergemast antikvargist, kuid eksperimendid on näidanud, et B-mesonite lagunemisel tekkivad saadused ei klapi standardmudeli ennustatavate tulemustega. Seetõttu arvataksegi, et protsessi käigus peab tekkima seni tundmatuid osakesi, mida osakeste põrgati eelseisvad eksperimendid otsima hakkavad.
Postimehe veebiväljaandest saab lugeda ka kosmoseavastustest, millele võiks lähema 349 päeva jooksul tähelepanu juhtida.