/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/12/21/7427551t1h005f.jpg)
Eesti Teaduste Akadeemia teatab kurbusega, et täna lahkus oma 92. eluaastal üks akadeemia pikaajalisemaid liikmeid, majandusteadlane ja ajaloolane Arno Köörna, kes oli Teaduste Akadeemia president aastatel 1990–1994.
Lahkus üks Eesti teenekamaid majandusteadlasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arno Köörna sündis 2. veebruaril 1926 Nõo alevikus, lõpetas pärast mitmeid Tatarimaal suure sõja tagalas veedetud aastaid 1947. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1955. aastal Tartu Ülikooli ajaloolasena. Edasi siirdus ta Eesti Teaduste Akadeemia süsteemi. Tema kireks oli majandusteadus, mida vürtsitas kiindumus selle ajaloo dimensiooni ja – tollase majandusteaduse jaoks äärmiselt originaalse ja vastuolulisena – julgus rakendada selles matemaatilisi meetodeid. Majandusteaduste kandidaadi (praegu PhD) kaitses ta 1961. aaastal ning majandusteaduste doktori selle tunnustuse ja valdkonna kohta ebatavaliselt noorena 1970. aastal.
Eesti Teaduste Akadeemiasse valiti Arno Köörna 1972. aastal. Akadeemia teenistuses oli ta peasekretärina (1973–1982), asepresidendina (1982–1990) ja presidendina (1990–1994) väga keerulistel aegadel kokku enam kui 20 aastat.
Akadeemik Köörna kõige viljakam loomeaeg langes ajastusse, kus majandusteadus pidi eelkõige kaitsma sotsialistliku ideoloogia huve ja väljendama riiklikult heaks kiidetud seisukohti. Selles koosluses kujunes Arno Köörna pigem mässajaks, kes otsis võimalusi ratsionaalsete mõtete arendamiseks ja rakendamiseks siinpool raudset eesriiet, olgu siis kvaliteedijuhtimise, võrdleva majandusajaloo või matemaatikale orienteerumise kaudu.
Suur osa taolistest ideedest põrkus stagnatsiooni betoonmüüri vastu ja nii mõnelgi korral sai karistuse korraliku peapesu või raadios ja televisioonis esinemise keelu näol. Siiski valmistas nende käsitlus ja julge esitlemine nii teaduslikes kui ka populaarsetes kirjutistes kaudselt ette nii suure impeeriumi lagunemist kui ka pinda selleks, et kaasaegne majandusteadus saaks kujuneda meie taasiseseisvunud riigi ülesehitamise aluseks.
Tippjuhina oli akadeemik Köörnal mitmete aastate vältel nii vastutus parima säilitamise eest meie teaduses kui ka kriitiliste muutuste taganttõukamisel. Meie riigi ajalukku läheb ta kindlasti sellega, et oli tollase Eesti NSV Ülemnõukogu selle komisjoni esimees, mis tunnistas Eesti inkorporeerimise Nõukogude Liitu 1940. aastal okupatsiooniks.
Tema kui majandusteaduse eksperdi kompetentsi rakendati 1990ndatel aastatel laialdaselt mitmete riiklike institutsioonide töös ja veel suhteliselt hilise ajani erinevates eraülikoolides. Juba soliidses vanuses huvitus ta oma teadusökonoomika suuna loogilise järjena innovatsiooni problemaatikast (ehk selle üle mõtlemisest, kuidas tippteadust rakendada praktiliste asjade tegemiseks).
Nagu akadeemikute puhul tavaline, oli Arno Köörna nooremana kõva spordimees, harrastades eeskätt ujumist ja suusatamist. Teda iseloomustas härrasmehelik ja sügavalt moraalne suhtumine kõigisse oma tegemistesse. Neile, keda ta usaldas, julges ta öelda, et heategevus on tema ülim eesmärk.
Eesti Teaduste Akadeemia, 21.12.2017