Maaülikooli rektor Mait Klaassen: ülikoolide kokkulepet tõlgendatakse meelevaldselt

Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Foto: Eesti Maaülikool

Kolme suurema ülikooli rektori hiljutise koostöölepingu tänast meediakajastust lugedes võib tekkida tunne, nagu teadusmaastikul oleks lõhkenud pomm! Kuid tegelikult pole mingit pommi. Vastupidi. Algatatud on protsess, mida oleme ehk liigagi kaua oodanud. Lõpuks ometi on meil olemas Teaduse heade tavade kokkulepe, mille võtsime aluseks ülikoolidevahelises koostöös. 

Just selle dokumendi allkirjastamine peaks välistama kartuse, et kelleltki püütakse ära võtta sõnaõigust. Kindlasti mitte! Ülikoolid on mures, et teadlased avaldavad liiga vähe arvamusartikleid teravatel teemadel.

Küll aga tuleks siinkohal selgelt eristada ülikoolide ametlikku seisukohta, milleks ongi vaja koordinaatoreid, kes koondaksid eri valdkondade parima teadmise ja selle ka välja ütleksid. Kindlasti pole siinjuures mõeldud, et seda teeb üks kõneisik üksinda. Suuremate teemade teaduslike seisukohtade läbitöötamiseks ja tulemuste ühtlustamiseks loodavad uurimisrühmad ei tähenda seda, et sel viisil piiratakse kellegi sõna- ja arvamusvabadust.

Põhjus, miks oli sellist lepet vaja, on väga lihtne. Ülikoolide rektoritena näeme, et Eestis käivitatakse meie oludes väga suuri projekte, mille puhul pole kaasatud ülikoole. Kuid tihti on just ülikoolidel olemas inimesed, teadmised ja oskused, et leida erinevatele küsimustele vastuseid. Kinnitan teile, et Eesti teadlased on väga heal tasemel, kuid kui neilt olulistel teemadel ei küsita, siis pole ka võimalust anda ühiskonnale piisavalt selgeid ja põhjendatud vastuseid.

Toon siinjuures näite vaid ühest meie valdkonnast – metsandusest. Ma olen veendunud, et paremaid spetsialiste kui Eesti Maaülikoolis Eesti metsade hindamiseks pole. Seda põhjusel, et oleme metsade uurimisega tegelenud juba ligi kakssada aastat. Meie teadlased teavad, millest nad räägivad, sest nende teadmised põhinevad rangelt uuringutel. Nende väljaütlemised rajanevad üksnes teadmistele, mitte sellele, mida üks või teine inimene usub.

Ülikoolidevahelisel leppel on tegelikult oluliselt suurem väärtus. Nimelt on see esimene kord, kui kolm suuremat ülikooli otsustasid lõpuks seljad kokku panna ja ühiselt välja öelda, et me oleme võimelised töötama koos suurte asjade nimel ja et ilma teadlasteta pole võimalik suure mõjuga projekte planeerida ning käivitada.

Sõbrad! Eesti Vabariik saab kohe 100. On aeg hakata kuulama teadlasi. Hoopis see on ülikoolide kokkuleppe mõte ja sõnum teile! Kui meie sõnum pole ehk kõigile üheselt mõistetav, on ülikoolide uksed diskussioonideks ja analüüsideks avatud.