:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/11/02/7275047t1h124a.jpg)
Esimene kontrollitud katse näitab, et noore inimese veri noorendab tõepoolest vanainimeste kudesid, kirjutab Nature.
Vastuoluline katse: dementsuse raviks kanti vanuritele noorte inimeste verd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna tegemist on väga vastuolulise uurimissuunaga, kuulus esimese vanuritele noore vere ülekande katse valimisse vaid 18 inimest ja nagu autorid rõhutavad, on tegemist vaid esimese sammuga sedalaadi ravi uurimisel.
«Tegemist on vaid väga pisikese uuringuga, mille tulemusi ei tohi üle interpreteerida,» ütles Nature’le uuringut juhtinud Stanfordi Ülikooli neuroloog Tony Wyss-Coray.
Esialgsed tulemused näivad aga paljutõotavad. Uuringu autorite sõnul võib selline lähenemine parandada muu hulgas ka Alzheimeri tõvega elavate inimeste igapäevaelu, sedalaadi sekkumine ise paistab aga patsientidele ohutu.
Patsiendid, kelle peal katse läbi viidi, jäid vanusevahemikku 54-86 aastat ning kõigil neil oli diagnoositud Alzheimeri tõbi. Neli nädalat kestnud eksperimendi käigus sisestati nende vereringesse noorte inimeste vereplasmat, ehk siis verd, millest on eemaldatud punased verelibled. Kontrollgrupile anti samal ajal tavalist füsioloogilist lahust.
Kogu uuringu aja jooksul kontrolliti pidevalt katsealuste vaimset võimekust, tuju ja igapäevast toimetulekut. Tuli välja, et plasmat saanud patsientides ei esinenud märkimisväärseid terviseprobleeme ega ka vaimse võimekuse tõusu. Küll aga paranes märkimisväärselt patsientide igapäevane toimetulek,
Järgmise astmena sellise ravi uurimises plaanivad Wyss-Coray ja kolleegid juba suurema osalejate arvuga uuringut, mille käigus eemaldataks vereplasmast ka mitmed valgud ja muud molekulid – hiirte peal läbi viidud eksperimendid on viidanud, et sellise vedeliku verre lisamine võib olla plasmast edukamgi.
Uuringu tulemusi plaanivad teadlased avalikult esitleda 4. novembril Bostonis toimuval Alzheimeri tõve kliiniliste uuringute konverentsil.