:format(webp)/nginx/o/2017/05/29/6723647t1h235f.jpg)
Parimad Hiina ülikoolid kaaluvad hetkel seda, kas teadustööde hindamisel tuleks arvesse võtta ka ajaleheartikleid ja sotsiaalmeedia postitusi, kirjutab ERR Novaator.
Kas Eesti peaks sarnaselt Hiinale kaaluma teadustööde hindamisel sotsiaalmeedia postituste arvesse võtmist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusajakiri Nature kirjutab, et üks Hiina kõige mõjukamaid ülikoole plaanib teadustööde hindamisel ajaleheartiklitele ja sotsiaalmeedia postitustele samaväärse kaalu andmist kui eelretsenseeritud teadusajakirjadele. Eelduseks on see, et populaarteaduslikud artiklid oleksid uurija enda kirjutatud ja vähemalt 1000-sõnalised, avaldatud mõnes suurimas meediaväljaandes ja sotsiaalmeedias laia levikuga.
Pooldajate arvates julgustaks see teadlasi avalikkusega suhtlema, paljud on aga mures, et selline lähenemine annab eelise neile, kes on seotud parteiliiniga – Hiinas on meedia ja sotsiaalmeedia nimelt nende range kontrolli all.
Kriitikute arvates võib teadustöö mõju sellises süsteemis olla manipuleeritud ehk kaasa tuua ka kunstlikult tekitatud vaatamisi.
Jüri Alliku sõnul, kes on Eestis teaduse headuse mõõtmise metodoloogia suurim spetsialist, on mõte võrdsustada ajaleheartiklid ja sotsiaalmeedia postitused teadusartiklitega halb idee ning kokkuvõttes teeb see kahju Hiina või ükskõik millise teise riigi teadusele.
Loe pikemalt ERR Novaatorist!