:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7175951t1h8c0d.jpg)
Nende teadlaste töödele, kes ei ole nii-öelda paikse eluviisiga, viidatakse rohkem. Vähemalt nii näitas üks hiljutine teadusuuring.
Teadusuuring: liikuva elulaadiga teadlased on populaarsemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusuuring analüüsis kokku 14 miljonit teadustööd, mis on avaldatud ajavahemikus 2008-2015, kirjutab Science. Neil oli kokku rohkem kui 16 miljonit autorit.
Selgus, et 4 protsenti (rohkem kui 595 000) teadlastest olid liikuva elulaadiga – ajaperioodil 2008-2015 olid nad seotud rohkem kui ühe riigi akadeemilise institutsiooniga. Teadustööautorid liigitasid neist 73 protsenti omakorda «reisijate» alla – teadlased kes säilitasid positsiooni oma koduülikoolis, kuid tegid rahvusvahelist koostööd. Ülejäänud 27 protsenti liigitasid nad «migrantide» alla – ehk tegu on teadlastega, kes eraldusid pärast välismaale kolimist oma koduriigi ülikoolist.
Analüüsitulemused näitasid, et kõige rohkem viidati liikuva eluviisiga teadlaste töödele. Neist omakorda olid enim viidatud «migrantide» teadustööd.
Uuringuautorid rõhutasid, et see kui palju viitamissagedus pärast mobiilset elulaadi suureneb, sõltub ka sellest, kust teadlane pärit on. Ida-Euroopa teadlaste puhul oli tõus näiteks märgatavalt suurem kui Põhja-Ameerika teadlaste puhul.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.