/nginx/o/2017/10/02/7164477t1h27c9.jpg)
Täna said 2017. aasta Nobeli meditsiinipreemia Ameerika molekulaarbioloogid Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young.
Nobeli meditsiinipreemia võitsid molekulaarse kella geenide avastajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A slide from the press conference featuring the 2017 Medicine Laureates Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash and Michael W. Young. #NobelPrize pic.twitter.com/lLXh8kB8VF
— The Nobel Prize (@NobelPrize) October 2, 2017
Aastaid on olnud teada, et paljudes elusorganismides, muu hulgas ka inimestes, on olemas teatud sisemine kell, mis «tiksub» ööpäevarütmi järgi. Kuidas see kell täpselt töötab, ei olnud pikka aega aga teada. Pikka aega vaieldi sellegi üle, et kas tegemist on tõesti rakusisese mehhanismiga või välismõjuga.
Oma aastakümneid väldanud teadustöös näitasidki Hall, Rosbash ja Young, kuidas selle kella geneetiline ja molekulaarne mehhanism töötab.
Our biological clock helps to regulate sleep patterns, feeding behavior, hormone release and blood pressure #NobelPrize pic.twitter.com/NgL7761AFE
— The Nobel Prize (@NobelPrize) October 2, 2017
Selleks kasutati mudelorganismidena äädikakärbseid ning näidati, et on olemas konkreetsed geenid, mis seda öö-päeva rütmi mõjutavad. Nad näitasid, et selle geeni põhjal kodeeritakse valku, mis öö jooksul raku tuumas koguneb ja päeva jooksul hävib. Lisaks tuvastati ka valke, mille abil neid protsesse kontrollitakse.
Praeguseks on teada, et selline kell on olemas pea kõigis meie rakkudes, kuid laureaatide töö põhilise väärtusena toob Nobeli nõukogu välja just molekulaarsel tagasisidel põhineva mehhanismi kirjeldamist.
Üks avastuse ilmsemaid rakendusi on võimalus ravida inimese unehaigusi või isegi jetlag’i, kuid reaalsemate rakenduste arendamine on veel arenev valdkond.