:format(webp)/nginx/o/2017/09/19/7117905t1h0417.jpg)
Ig Nobeli auhind on Nobeli auhinna paroodiline variant, mis antakse naljakate, kuid samas mõtlemapanevate teadussaavutuste eest. ERR Novaator kirjutab, millised veidrad teadustööd sel aastal preemia võitsid.
Milliste naljakate teadustööde eest pälvisid teadlased sel aastal pila-Nobeli auhinna?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm põnevamat tööd:
1. Füüsikapreemia: kas kass saab käituda nii tahkise kui ka vedelikuna?
Lyoni ülikooli füüsik Marc-Antoine Fardin kirjutab oma uurimistöös, et väikeses kastis käitub kass vedelikuna, täites kogu võimaliku ruumi, aga vett täis vanni asetatuna üritab loom muuta oma kokkupuute veega nii väikeseks kui võimalik ehk käitub täieliku tahkisena.
2. Vedelike dünaamika preemia: loksuva kohvi suur probleem
Lõuna-korealane Jiwon Hani jõudis oma teadustöös järeldusele, et kohv ei paisku nii kergesti välja siis, kui hoida tassi ülaservast või kõndida tagurpidi.
3. Anatoomiapreemia: suurte kõrvadega vanamehed
Uurimistöö tulemusena selgus, et keskeltläbi kasvas patsientide, kelle vanus jäi 30 ja 93 aasta vahele, kõrvade keskmine suurus iga aasta kohta 0,22 millimeetrit – paraku on aga tegu vaid korrelatsiooni näitava uuringuga.
Loe teistest Ig Nobeli auhindadest lähemalt ERR Novaatorist!