Lennukile järgnevad helilained koonduvad selle järel tugevaks lööklaineks, mis võib äärmuslikul juhul isegi majade aknad lõhkuda.
Jõgevamaa paanikatkülvanud paugu valguses: miks järgneb ülehelikiirusega lennukile kõmakas?
Kõige lihtsamalt öeldes on ülehelikiirusel lendava lennuki tekitatav kärakas põhjustatud tõsiasjast, et lennuk liigub helist kiiremini ja jõuab seega vaataja meeltevälja kõigepealt visuaalset teed pidi.
Igas kujutletavas punktis, kus lennuk liigub, tekitab ta teatavasti mingil määral helisid, mis temast siis helilainetena igas suunas eemalduvad. Kuna aga ka lennuk ise liigub, tuleb mängu nn Doppleri efekt – vahe liikumise suunda jäävate helilainete ja lennuki vahel on märgatavalt lühem kui see, mis lennuki taha jääb.
Kui lennuk lendab aga helikiirusest kiiremini, siis murrab ta pidevalt enda tekitatud helilainetest mööda. Kuna liikudes tekib ka pidevalt uusi laineid ning need kõik levivad ühe kiirusega, tekibki nn «kiirusešoki koonus», kus mitmel erineval ajahetkel tekkinud helilained koonduvad üheks.
Seetõttu ei jõua lennuki heli kohale mitte vaikselt algava ja aegamööda valjeneva mühinana, nagu me oleme harjunud kuulma, vaid tegemist on järsu müraga, mis alles pärast seda tekitanud lennuki möödumist vaibub.
Helibarjääri ületamisel võib lennuki järel tekkida kergelt koonusekujuline pilvetaoline moodustis, mis tekib šokilaines kastetäpi saavutanud ja seejärel kondenseerunud õhuniiskusest.
Tekkiv helilainete löök on aga niivõrd tugev, et võib lõhkuda majade aknaid ja muidki hapramaid esemeid, mistõttu on ülehelikiirusega lendamine asustatud piirkondade kohal keelatud. Nii oli ka omal ajal ülehelikiirusel lennates ilma teinud lennuk Concorde piiratud vaid suuresti üle mere kulgevate lennukoridoridega.
Üks viimaste aastate lennunduse hullumeelsematest arengutest on idufirma Boom tehtavad arendustööd, mille käigus tahetakse välja töötada ilma lööklainekoonust tekitamata ühehelikiirusel lendav lennuk.
Vaata mürakoonuse tekkimise põhimõtet ka sellest vanaaegsest õppevideost: