Rekord: teadlased said Antarktikast 2,7 miljoni aasta vanuse jää proovi

Antarktika Foto: Christin Säwström / SWNS / Scanpix

Uus avastatud jääkiht on senisest rekordiomanikust üle kolme korra vanem, kirjutab Ars Technica.

Antarktika jääproovide põhjal on teadlased suutnud teha järeldusi nii sadade tuhandete aastate taguse kliima kui ka tänapäeva globaalse soojenemise kohta. Kui seni suudeti jääproovide põhjal teha järeldusi kuni 800 000 aasta taguse aja kohta, kuna jääkihi alaosas olevad vanemad kihistud on raskesti kättesaadavad ning kipuvad surve all vastu mandri kivist pinda hõõrudes aegamööda ka sulama.

On aga üks grupp, kes on valinud hoopis teise tee ning saavutanud nii tulemuse, mis varjutab pea kõik senised andmekogumised. Kui teised teadlased keskenduvad oma puurimistes kohtadele, kus arvatakse, et sügavamate kihtide jää võiks olla kõige vanem, ning hakkavad seal pinna pealt puurima, otsivad nemad kohti, kus liustike põhjakihid on nende all oleva reljeefi poolt üles pressitud.

Tegemist on Princetoni Ülikooli maateadlase Yuzhen Yani juhitavate teadlastega, kes suutsid juba paar aastat tagasi leida tollal rekordilised proovid, millel jäi miljonist aastast vaid veidikene puudu. Kolmapäevasel Goldschmidti geokeemia konverentsil kirjeldasid nad aga uusi proove, mille vanuseks määrati enneolematud 2,7 miljonit aastat.

«See on ainus proov ürgse Maa atmosfäärist, mis meil on,» kommenteeris proovide ainulaadsust Science’ile California Berkeley Ülikooli geokeemik David Shuster.

2,7 miljonit aastat tagasi olid meile tuttavad liustike tekkimise ja sulamise tsüklid olid alles välja kujunemas ja nii võib proovide edasise uurimise käigus tekkida ka uusi teadmisi liustike tekke algpõhjuste kohta.

Uue meetodi tõttu ei pidanud rekordeid purustavate proovide kogumiseks isegi kuigi sügavale puurima - jää vanemad kihid olid aastatega tõstetud pealispinnale küllaltki lähedale. Saadud tulemus viitab teadlaste sõnul aga võimalusele, et ees võib seista vanemategi proovide ja pikemate aegridade leidmine.

Kui tavaliste jääpuursüdamike puhul määratakse vanus neis sisalduvate kasvuhoonegaaside põhjal, siis uue meetodiga kogutud proovide puhul ei ole see paraku võimalik – tavapärased sademetekihid on aastatega kokku pressitud ja moonutatud. Sellest probleemist said teadlased mööda uudse dateerimismeetodiga, kus vanus määratakse hoopis kaaliumi ja argooni isotoopide suhete põhjal. Kuigi see pole kaugeltki nii täpne kui süsihappegaasi sisalduse põhjal dateerimine, on veapiir siiski ligikaudu 100 000 aastat. 2,7 miljoni aasta juures ei ole seda teadlaste hinnangul liiga palju.

Nüüd tahavad Princetoni teadlased taas Antarktikasse minna, kuna usuvad, et suudavad leida jääväljadelt veelgi vanemaid proove, mille põhjal teha veelgi kaugemaleulatuvamaid järeldusi. Varasemad uuringud on näidanud, et Antarktikal on jääd olnud juba pea 30 miljonit aastat ja nii ei oleks teadlaste sõnul sugugi ootamatu, kui järgmine vanuserekord oleks juba näiteks viis miljonit aastat, kirjutab Science.

Rekordilise jäädateerimisega saab lähemalt tutvuda siin.