Sajad teadlased otsivad pärast USA kliimaleppe otsust Prantsusmaalt teist kodumaad

Prantsuse president Macron kasutab ära Donald Trumpi administratsiooni tekitatud vaenulikkust kliimamuutse uurimisega tegelevate teadlaste vastu ja pürgib aktiivselt maailma kliimauurimiste keskuseks. Foto: PDN/SIPA/Scanpix

Pärast seda, kui USA president Donald Trump kuulutas, et riik väljub Pariisi kliimaleppest, pürgib Prantsusmaa kliimateaduste juhtriigiks.

Juuni alguses kutsus president Macron Prantsusmaale kliimateadlasi, insenere ja ettevõtjaid, kes on USA president Trumpi administratsiooni silmis ebasoosingusse sattunud ja lubas neile seal pakkuda «teist kodumaad».

Macron tegi oma üleskutse tele-eetris reaktsioonina Trumpi teatele, et USA astub välja Pariisi kliimaleppest. Parafraseerides ja parodeerides Trumpi valimisaegset hüüdlauset «Tehke Ameerika jälle suureks» kutsus Macron kliimateadlasi Prantsusmaale töötama sloganiga «Tehke meie planeet jälle suureks».

Avalikule üleskutsele vastanute toetamiseks loodi ka uus riiklik 60 miljoni euro suurune fond, mis pakub teadlastele muu hulgas ka 4-aastaseid 1,5 miljoni euro suuruseid uurimisgrante.

Nüüdseks näib, et Macroni üleskutse on leidnud rohkelt vastukaja. Nagu kirjutab teadusajakiri Nature, on Prantsusmaa tee nüüd jalge alla võtnud sajad kliimateadlased, nende seas ka mitmed ameeriklased. Kuus nädalat pärast programmi välja kuulutamist oli see juba avaldustest üle ujutatud.

«Uusi avaldusi tuleb iga tund,» ütles Prantsuse riikliku teadusuuringute agentuuri CNRS taotlusi haldav ametnik Anne Peyroche. Lisaks tegeleb Prantsusmaa aktiivselt ka mitmete juhtivate kliimateadlaste riiki meelitamisega.

Nagu ütles Georgia Tehnoloogiainstituudi paleoklimatoloog Kim Cobb, on prantslaste pakkumine ameerika teadlaste jaoks väga atraktiivne, kuna kliimateadused on USAs väga suure riikliku surve all. Hetkel oodatakse pingsalt, et kas Kongress kiidab Trumpi teadusrahastuse kärped heaks. Cobbi sõnul hüppaks ta prantslaste välja käidud võimaluse peale rõõmust lakke, kui tal ei oleks juba olemas eluaegset ametikohta väga erilises uurimiskeskkonnas.

Seni on Ameerika olnud kliimamuutuste uurimises juhtrollis ja seal on ka suur osa maailma juhtivatest teadlastest. Kui rahastus peaks tõepoolest kinni keeratama, tekib seal aga suur hulk «vabu» klimatolooge ja muid eksperte, keda Prantsusmaa nüüd üle osta loodab. Seejuures ei ole prantslased aga ainsad, kes Trumpi tekitatud võimalusest aru saavad ning samalaadne programm on ettevalmistamisel ka Saksamaal.