Miks puistavad Eesti teadlased loodusesse tonnide kaupa suhkrut?

Foto: Therese Aufschlager / Caro / Scanpix

Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nn suhkrupäevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut, kirjutab ERR Novaator.

Ei, tegemist ei ole ühise moosikeetmisega, vaid kogu see suhkur – 25 kümneliitrist pangetäit – lisatakse iga kord kindla metoodika järgi maapinnale. Ahja jõe ääres asub üks Eesti pikemaajalisemaid taimeeksperimente, uurimaks mullaviljakuse mõju taimede kasvule ja liigirikkusele.

Suhkrupäevade toimumist saab jälgida teadusgrupi Instagrami konto vahendusel:

 

It was sugaring day again! Sugar makes hyperactive, that's the same for humans and microorganisms in the soil. Feeding on sugar makes soilorganisms also consume more soil nutrients. So adding sugar to a meadow imitates a situation, where plants suffer from low nutrient availability. Clever idea and a fun fieldwork! Suhkrutamisepäev! Nii nagu lapsed lähevad ka mullaorganismid suhkrut süües hüüperaktiivseks. Tarbides suhkrut nad tarbivad ka rohkem muid toitaineid. Seega saab suhkrut lisades nt. uurida, kuidas toitainetevähedamine mõjutab niidu taimekooslust. Nutikas mõte ja vahva välitöö! Posted by L. Neuenkamp, picture by Riin Tamme #teadus #unitartu #plantecology #fieldwork #nutrientlimitation

A post shared by University of Tartu (@unitartuscience) on Jun 26, 2017 at 10:16pm PDT

Kui taimede elurikkus langeb, mis praegu üle maailma aina kiiremini toimub, kahjustab see kogu ökosüsteemi – aineringeid, teisi elusorganisme ja ka inimest. Seetõttu on teadlased mõelnud välja mitmeid viise, kuidas taimede liigirikkust uurida, et seda paremini hoida või taastada.

Mida suhkru loodusesse puistamise abil teada saadakse, loe lähemalt ERR Novaatorist.