/nginx/o/2017/07/10/6878455t1h0c66.jpg)
Aastatevanune hirm, et laboris kokkupandud nn disainerviirused ei pruugigi olla sugugi vaid puhtteoreetiline alusetu paanika külvamine, kirjutab meditsiiniajakiri STAT.
Laboris ellu äratatud viirus tekitab teadlastes biorelva-hirmu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt teatas grupp Alberta Ülikooli teadlasi hiljuti, et on suutnud oma laborites panna kokku tänaseks väljasurnud hobuste rõugete viiruse. Tegemist ei ole küll esimese sünteetilise viirusega – 2002. aastal pani grupp New Yorki Ülikooli teadlasi näiteks kokku lastehalvatuse rakud. Juba siis kõlasid mõned murelikud hääled, kuid seekordne saavutus on kriitikute jaoks veelgi ärevaks tegevam.
Nimelt on hobuste rõuged lastehalvatusega võrreldes märgatavalt keerukama ehitusega viirus, ometigi suutsid Alberta Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor David Evans ja kolleegid sünteesiga hakkama saada väga efektiivselt ja odavalt. Projekti rahaline kulu oli vaid 100 000 USD.
Hobuste rõuged on õnneks inimestele ja hobustelegi ohutu haigus. Teadlaste hirm on aga, et nüüd on vaid aja küsimus, millal keegi suudab pahatahtlikel kaalutlustel haigustekitajate aretamiseni.
Õhukesel jääl käimisest on teadlik ka Evans ise, kes on ka Maailma Tervise Organisatsiooni WHO rõugetega seotud uuringute nõuandva komitee liige.
«Keegi ei ole selle teadusliku võimalikkuse üle üllatunud, me oleme juba aastaid WHOd nendest võimalustest teavitanud. Tehnoloogiliselt on see võimalik ja minu hinnangul peame me sellega leppima ja edasi minema,» ütles ta STAT’ile.
Hobuste taudi laboris tagasitoomise eesmärk ei olnud seejuures mitte ohule osutamine, vaid hoopis sünteetiliste viirustega kaasnevate meditsiiniliste võimaluste demonstreerimine. Nimelt tahab ta viirust ära kasutada võitluses vähi vastu, viies selle abil organismi sisse vähivastaseid aineid. Lisaks näeb ravimifirma Tonix siin võimalust efektiivsemate rõugevaktsiinide välja aretamiseks.
Ka selle uuringu puhul oli täiesti võimalik, et vajalik luba jääb saamata. Pärast 2011. aastat, mil USA rahastusega töötanud hollandi teadlased lõid H7N9 linnugripist ülikergesti tuhkrutele leviva tüve, on sünteetilised viirused tundlik teema – kui viirus levib tuhkrutele, on ka inimesed tema vastu tõenäoselt vastuvõtlikud.
Ka Evans on oma töö vastuolulisusest teadlik. Hetkel ei ole uuringut kirjeldav teadusartikkel veel avaldatud ning suureks takistuseks ongi küsimus, et kui suurt osa detailidest üldse avalikustada saab.
«Ma ei taha välja anda kuigi detailset informatsiooni, et kuidas seda teha. Kes on valdkonnas piisavalt heade teadmistega, saaks meie meetodit kopeerida. Kes teadmisi ei oma, ei tohiks sellega üldse tegeleda,» ütles ta STATile. Igatahes on sünteetiliste viiruste tootmine muutumas järjest odavamaks ja lihtsamaks ning selle järelmeid saame tõenäoselt näha eelseisvate aastate jooksul.