/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/07/6868233t1h9bed.jpg)
Madalas vees on erkroosasid, tumepunaseid ja kirkaid oranže koralle, mille värvid käituvad just kui päikesekreemina, kuid seni oli arusaamatu, miks peab ka sügaval vees korallidel sama kaitse olema.
Teadlased avastasid helendavate korallide saladuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erksad värvid kaitsevad korallides elutsevaid väikeseid vetikaid, millest koralli enda elu sõltub. Sügavas vees aga ei ole nii tugevaid päikesekiiri, kuid ometi on ka sealsetel korallidel erksad värvid, vahendab Popular Science.
Uue uuringu tulemused näitavad, et kui madalas vees elutsevad korallid kasutavad värve, et päikesekiirgust eemale peletada, siis süvavee korallid kasutavad neid, et aidata valgust muuta millekski selliseks, mida väikesed vetikad saavad ära kasutada.
Kõik, kes on käinud snorgeldamas, teavad, et vesi on omapärane värvifilter, sest ükski asi ei paista vee all sama värvi, kui vee peal. Sellest tuleb ka vee sinine värv, sest vesi tõmbab punase värvi endasse ja jätab meile nähtavaks ainult sinise.
Probleem on aga selles, et sinine valgus ei stimuleeri fotosünteesi ja kuigi korallid seda ise ei teegi, siis vetikad, kes nende sees elavad, teevad. Korallid saavad aga 90 protsenti oma energiavajadusest vetikate fotosünteesist.
Southamptoni ülikooli, Eilati mereteaduste ülikoolidevahelise instituudi ja Haifa ülikooli koostöös tehti kindlaks, et süvavee korallid toodavad erilist tüüpi helendavat valku, mis püüab kinni sinise valguse ja seejärel kiirgavad selle välja kui punakas-oranži valguse. Punakas-oranž valgus suudab murda sügavamale koralli sisse ja seega aitab see korallidel justkui vetikatele valgust sööta.
Selleks, et tulemustele kinnitust leida, võeti kaks koralli, üks erkpunane ja teine tuhm, ning panid nad süvavett simuleerivasse keskkonda. Punased korallid said pikas perspektiivis paremini hakkama, kui nende tuhm kaaslane.
«See on oluline samm edasi mõistmaks kuidas need müstilised helendavad pigmendid korallidel töötavad,» sõnas Southamptoni ülikooli korallrahu laboratooriumi juht Jörg Wiedenmann.
Helendavad punased valgud ei aita korallidel lihtsalt elus püsida, vaid need on olulised ka meditsiiniuuringutes. Inimese valgurakud on meie jaoks liiga väikesed, et neid näha, kuid kui need liita helendava valguga, saavad teadlased neid toimetamas jälgida. Rakkude helendama panemise abil on teadlased saanud jälgida haiguseid nagu HIV ja kinnitada vähirakkude olemasolu.