Teadlaste hiirtevalik rikub naiste tervist

Hiir Foto: Vida Press

Teadlased kasutavad uurimistöödes peamiselt meessoost hiiri, kuid kuna naiste ja meeste organismid reageerivad ravimitele erinevalt, võib see mõjutada oluliselt inimeste tervist.

2011. aastal läbi viidud uuringust selgus, et meditsiinilises teadustöös kasutatakse peamiselt meessoost hiiri ning emashiiri kohtab seal viis korda harvemini, vahendab Popular Science.

Närilistel nähtud reaktsioone ja tulemusi on üsna keerukas tõlgendada ja kindlaks määrata, kuidas mõjuvad samad ravimiskeemid inimestel, mistõttu on eriti problemaatiline, et peamiselt kasutatakse uurimiseks vaid meessoost hiiri.

See ei tohiks tulla aga üllatusena, sest mõned haigused on omasemad naistele, teised meestele ning samuti avalduvad mõned haigused erinevates sugupooltes teisiti. Näiteks arenevad südamehaigused tavapäraselt naistel hiljem välja kui meestel. Naisi kaitseb selliste haiguste eest peamiselt östrogeen, kuna aga menopausiga östrogeeni tase väheneb, kasvab ka haigestumise tõenäosus.

Kuigi on juba pikalt teada, et see on teadustöö üks kitsaskoht, ei ole seni lähemalt uuritud, kuidas täpselt see tulemusi mõjutab. Teadlaste meeskond uuris seekord aga 234 füüsilist tunnusjoont rohkem kui 60 000 hiirel. 14 250 neist hiirest olid metsloomad ja 40 192 olid mutanthiired, kellelt oli kokku töövõimetuks tehtud 2186 geeni, et näha, mida see hiirtega teeb.

Selgus, et geeni muutuste läbiviimisel mõjutas sugu  17,7 protsendi ulatuses kvantitatiivseid jooni (nt luu tihedus) ja 13,3 protsendi ulatuses kvalitatiivseid jooni (nt kas hiire pea oli normaalkujuga). Mitmel puhul võis erinevust näha vaid siis, kui uuriti korraga mõlemat sugu, mistõttu on oluline, et seda tehakse ka meditsiiniteaduses.

Kui naisi uuringutes kaasatakse, siis seda tehakse tavaliselt hetkel, mil nad on kõige «mehelikumad» ehk ajal, mil nad on menopausi juba läbinud või ajal, mil neil pole menstruatsioon alanudki. Teadlaste hinnangul teeb see nende eksperimentide läbiviimise lihtsamaks, sest hormonaalsed tsüklid lisavad liiga palju muutujaid. See aga omakorda ei võta arvesse olukorda, mil suur hulk inimesi nende rohtusid tarbivad.

Viimase kahekümne aasta jooksul on aga Ühendriikide terviseinstituut nõudnud, et viimases etapis enne turule tulekut, peab katsetes kaasama ka naisi. Kuigi naiste esindatus katsetes on viimase neljakümne aastaga tõusnud üheksalt protsendilt 41-le on naised endiselt liiga vähe esindatud.

«See uuring näitab, kui palju mõjutab sugu meie omadusi, mida me arvame, et on tegelikult ühesugused,» sõnas uurimistöö üks autoritest geneetik Judith Manka. «Veel enam, see, et hiirte puhul mõjutab sugu ka geenimuutuseid näitab, et naised ja mehed erinevad kõiges, kaasaarvatud geenides, mis panevad paika meie mitmed omadused. See tähendab, et ainult meeste uurimine jätab pildi poolikuks.»