Riigiduumas esimese lugemise läbinud seaduseelnõu annab president Putinile viimase sõna Teaduste Akadeemia presidendi valimisel, kirjutab Science.
Putin surub Venemaa Teaduste Akadeemiat enda kontrolli alla
Seaduseelnõu toob endaga kaasa kolm peamist muudatust. Esiteks hakkaks selle jõustumisel kehtima nõue, et Akadeemia liikmekandidaadid peavad saama riikliku heakskiidu ega tohi kanda enam kui kolme nime. Kandidaat osutuks valituks vaid 50 protsendi häältega (praegu on vaja koguda heakskiiduks kaks kolmandikku) ja pärast presidendi valituks osutumist akadeemias peab selle heaks kiitma ka Vene Föderatsiooni president.
Seadusmuudatusele eelnes märtsikuus toimunud skandaal, kui kõik kolm TA presidendiks kandideerinud liiget katkestasid kandidatuuri seni teadmata põhjustel. Seepeale astus tagasi ka president Vladimir Fortov, keda on sellest ajast asendanud kohusetäitja Valeri Kozlov.
Eelnõu algatanud duumaliikmete seas on ka Teaduste Akadeemia liikmeid nagu näiteks Gennadi Oništšenko, kes on tuntud kui Vene võimude toiduainete boikoti toetaja. Enne Riigiduuma istungeid, kus eelnõud arutati kohtusid akadeemikud ka Putiniga, kes avaldas toetust süsteemile, kus saab akadeemia presidendi ise heaks kiita.
Eelnõud on teravalt kritiseerinud Esimese Juuli Klubi nime alla koonduv akadeemikute rühmitus, kelle sõnul on selline lüke «täiesti vastuvõetamatu». Nende sõnul tähendaks eelnõu läbiminek, et valimised saavad edaspidi toimuda ka vaid ühe kandidaadiga ja nii muutuks kogu protsess vaid presidendi määramist demokraatliku protsessina kujutavaks näitemänguks.
Vaatlejate hinnangul on tõenäone, et eelnõu kiidetakse heaks juba lähinädalatel. Sellisel juhul toimuvad Teaduste Akadeemia presidendivalimised juba sel sügisel uute reeglite järgi.