Hiinlased tegid maailma pikima tontliku kvanthüppe

Hiina kosmoseorganisatsiooni avaldatud komposiitfotolt võib näha Miciuse satelliidi ja Hefei provintsis asuva Xinglongi uurimisjaama vahelist ühendust. Selle eksperimendiga murdsid Hiina teadased kvantpõimumise maailmarekordi, mõõtes ja määrates osakeste olekut kahes üksteisest 1200 kilomeetri kaugusel asuvas punktis. Foto: Jin Liwang/imago/Xinhua/Scanpix

Möödunud nädalal tegid Hiina teadlased ajalugu, murdes enam kui kümnekordselt kvantfüüsika ühe veidraima nähtuse kaugusrekordi. Kasu võivad sellest saada luureagentuurid, pangad ja ehk ka tavakasutajad.

«Kvantpõimumine on üks selline teema, kus tuleb vist lihtsalt leppida, et loodus on selline veider,» ütles Postimehele mõni aeg tagasi üks TTÜ teadlane, kui palusime tal ühe teise uudisega seoses kirjeldada, mis on see veider nähtus, mis isegi Albert Einsteini niivõrd segadusse ajas, et ta seda «tontlikuks kaugmõjuks» nimetas.

Kvantpõimumise aluseks on kaks kvantfüüsika müstilisemat nähtust. Kogu asja aluseks on osakeste, näiteks valguseosakeste ehk footonite kvantomaduste sõltuvus vaatlejast. Näiteks nende pöörlemist kirjeldav omadus spinn, mida saab vaatlustega määrata «üles»- või «alla»-olekuks.