/nginx/o/2017/06/19/6797885t1he9ce.jpg)
TTÜs kaitstud doktoritööst selgub, et Tallinna ja selle ümbruse sademete saastesisaldus on viimaste aastakümnetega vähenenud.
Doktoritöö: Tallinna sademevesi on tuntavalt puhtamaks muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTÜs kaitses hiljuti Bharat Maharjan doktoritööd «Stormwater Quantity and Quality of Large Urban Catchment in Tallinn» (Sademevee kvaliteet ja kvantiteet suure linna valgalal Tallinna näitel).
Seni on keskkonnareostusest rääkides sademevesi olnud tagasihoidlikuma tähelepanu all, kuna seda on pikka aega peetud n-ö tinglikult puhtaks veeks ja seega loodusele ning veekogudele ohutuks. Tänaseks on arusaamad muutunud ning sademeveele kui võimalikule reostusallikale on hakatud enam tähelepanu pöörama. Rõhutatud tähelepanu osutatakse nii vee vooluhulgale kui ka võimalikule saasteohule.
«Seadsime doktoritöö käigus tehtava uurimuse eesmärgiks analüüsida sademevee äravoolu ja veekvaliteeti nii olemasolevate, kui ka uute seireandmete statistilise hindamise teel ning analüüsida ja teha kokkuvõtteid lühiajalistest – kuni 10 aastat – ja pikaajalistest – 18–19 aastat – suundumustest,» kirjeldas kaitstud doktoritöö üks juhendajatest, TTÜ inseneriteaduskonna vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma juht, professor Karin Pachel, töö üldiseid suunitlusi.
Tallinna sademevee äravoolu ja kvaliteedi andmed kinnitavad, et enamiku reostusnäitajate sisaldused sademevees on üldjuhul lubatud piirväärtustest väiksemad ning suundumus on veelgi vähenemise suunas. Eelkõige saab vähenemise põhjuseks pidada tänavate paranenud heakorda, kanalisatsioonivõrgu uuendamist ja tootmise vähenemist linnalähedastes põllumajanduspiirkondades.
«Tehtud eksperimentaaluuringud võimaldasid välja töötada sademevee äravoolu kvaliteedi mudeli Tallinnas Mustoja valgala näitel. Saadud uuringu tulemused aitavad riiklikel ametkondadel, veemajandusspetsialistidel ja vee-ettevõtetel arendada sademevee haldamise strateegiaid, planeerida ning kavandada optimaalset seiret ja tõhusaid andmekogumissüsteeme, mis võimaldab valida sobivaimaid sademevee äravoolu korraldamise, ning vajadusel ka puhastamise meetmeid,» selgitas professor Pachel.
Kaitstud doktoritöö tulemused näitavad, et Tallinna ümbruses on sademevee olukord normide suhtes viimasel kümnendil paranenud. Saadud andmed võimaldavad riiklikul tasemel parandada ka saastete reguleerimist.
Doktoritöö juhendajad olid professorid Enn Loigu ja Karin Pachel (TTÜ).
Oponendid olid Peeter Ennet (Eesti Keskkonnaagentuur) ja professor Pekka E. Pietilä (Tampere Tehnikaülikool, Soome).
Doktoritöö on avaldatud TTÜ raamatukogu digikogus.