Video: teadlased lõid roboti, kes suudab luua nauditavat originaalmuusikat

Robot Shimon kannab oma muusikapalad ette marimbafonil ehk ksülofonisarnasel pillil. Foto: Georgia tehnoloogiainstituut

Ameerika Ühendriikide teadlased lõid roboti, kes suudab komponeerida muusikapalu ning mängib need siis ksülofonisarnasel pillil ette.

Shimoni-nimelisele robotile söödeti alustuseks ette pea 5000 terviklikku muusikapala, alates Ludwig van Beethovenist ning lõpetades The Beatlesi ja Lady Gagaga, teatab Georgia tehnoloogiainstituut. 

Nende põhjal suudab robot luua uusi, originaalseid lugusid. Inimene peab alustuseks ette andma vaid neli esimest takti.

Tegu on tehisintellektil põhineva ja iseõppiva ehk deep-learning-meetodil rajaneva robotiga. Lihtsustatult öeldes tähendab deep-learning-meetod seda, et robotil kombineeritakse tehislikke närvivõrke (arvutiosakeste kihid, mis imiteerivad omavahel ajus ühenduvaid närvirakke) andmetega. Kõnealuse roboti andmemahu moodustab muusikute looming.

Musikaalse roboti idee autor on Georgia tehnoloogiainstituudis õppiv Mason Bretan, kes saab sel suvel doktorikraadi muusikatehnoloogias. Ta on Shimoni kallal töötanud juba viimased seitse aastat. Pärast aastatepikkust tööd on robot lõpuks võimeline iseseisvalt looma meloodiaid ja harmoonilisi struktuure.

«Pärast inimese ette antud nelja takti on Shimon tõesti võimeline ise muusikapala edasi arendama,» kinnitas Bretan. Tema sõnul on tegemist esimese robotiga, kes kasutab deep-learning-meetodit muusika loomiseks.

Shimon komponeerib muusikapalu samasugusel põhimõttel nagu inimene: ta ei keskendu niivõrd järgmisele noodile, vaid üleüldisele tervikule.

«Kui loome muusikat, siis ei ole meil mõttes ainult üks järgmine noot. Igal loomeinimesel on enamasti mingi terviklik idee juba peas olemas ja nii ta püüdleb selle poole iga järgneva taktiga. Sama kehtib Shimoni kohta,» selgitas idee autor.

Shimoni ehitas valmis Mason Bretani juhendaja Gil Weinberg, Georgia tehnoloogiainstituudi muusikatehnoloogia osakonna direktor. Weinberg on varem koos oma õpilastega loonud näiteks trummarile n-ö kolmanda käe – robotproteesi – ning interaktiivse robotkaaslase, kes valib telefonist muusikat ja tantsib siis kaasa.

Üks robotitegijate eesmärke oli näha, kas robot on suuteline looma muusikat, mis on inimeste arvates inspireeriv ja huvitav. «Deep-learning-meetodi kasutamine robotil kahtlemata tõstab muusika kvaliteeti – tänu sellele on loodu struktureeritum ja ühtsem,» rääkis Weinberg.

Esimesed kaks Shimoni komponeeritud lugu on küll vaid 30-sekundilised, kuid paljulubavad. Ta kannab need ette marimbafonil ehk ksülofonisarnasel pillil. Nelja käega robot kasutab nende esitamiseks kaheksat pulka.

Bretani sõnul loob Shimon tulevikus kindlasti veel palju muusikapalu. «Senikaua kui sööta talle ette erinevaid lugusid, on ta suuteline alati looma midagi erinevat ja ettearvamatut,» ütles ta.

Roboti esimestes lugudes võib märgata klassikalise muusika ja džässmuusika segu. «Harmoonias on rohkem klassika mõjutusi, samas on esindatud ka džässile omased kromaatilised käigud,» rääkis Bretan.

Shimoni debüüt heliloojana toimus jaanuaris Las Vegases olmeelektroonikale pühendatud üritusel, kus näidati videoklippi tema esinemisest. Musikaalse roboti esimene otseesinemine leiab aset aga juba selle kuu lõpus Aspenis ideede festivalil.