Graafik: vaata, milliseid kliimamuutusi on mõõtnud Eesti väärikaim ilmajaam

Vilsandi ilmavaatlusjaam aastal 1959 Foto: Riigi Ilmateenistus

Vilsandi ilmavaatlusjaam on üks vähestest maailmas, mis on tegutsenud järjepidevalt vähemalt 100 aastat.

Maailma Meteoroloogia Organisatsioon (WMO) tunnustas maailma pikaaegseid ilmavaatlusjaamu, mis tegutsenud vähemalt 100 aastat ning vastavad kindlatele kriteeriumitele. 2017. aasta mais tunnustati WMO täidesaatva nõukogu kohtumisel vaatlusjaamu, mille hulka kuulus ka Vilsandi rannikujaam.

Vilsandi rannikujaamas alustati järjepidevate ilmamõõtmistöödega 1865. aasta augustis. Kuigi nii pika ajalooga ilmajaamu on Eestis mitmeid, osutus Vilsandi ainsaks, mis täitis kõiki etteantud kriteeriume.

Riigi Ilmateenistuse ilmavaatluse osakonna asejuhataja Külli Loodla sõnul «põrusid» teised jaamad, kuna üheks kriteeriumiks oli, et tunnustatavad jaamad ei tohi olla oma tegutsemise jooksul kolinud.

«WMO tunnustus on annab meile juurde au ja uhkuse tunnet, et meie pisike ilmateenistus on leidnud äramärkimist,» ütles Loodla.

Vilsandi vanim säilinud ilmavaatlusraamat kirjeldab ajavahemikku 31. augustist 1865 kuni 31. detsembrini 1870. Vaatluskoht oli tuletorni juures, mis oli tollal ainuke riiklik institutsioon saarel, kui piirivalve välja arvata. Esimene teadaolev vaatleja oli pagunikandja, alamporutšik Petrov ning vaatlused toimusid iga 2 tunni tagant. Elemendid, mida mõõdeti olid: õhurõhk, õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus. 1920. aastast kannab jaam nime Vilsandi. Eelnevalt töötas jaam «Vilsandi majakas» nime all.

Vilsandi jaama enam kui 150 aasta pikkuse tegutsemise jooksul on kogutud ka muljetavaldaval hulgal andmeid. Sellised pikad aegread on aga globaalsete kliimamuutuste mõistmiseks asendamatult olulised, teatas WMO tunnustuse selgituses.

Aastakeskmistest temperatuuridest on näha ka temperatuuritõus: