Kliima muutub: «soojasaarte» tõttu võivad linnad kuumeneda koguni 7-8 kraadi

Metsapõlengus hävinud autod California osariigis, mis on juba aastaid kannatanud tõenäoselt kliimamuutustest põhjustatud põudade käes. Foto: Noah Berger/AP/Scanpix

Süsinikuemissioonide ning asfaldi ja betooni koosmõjus tekkivate linnaliste soojasaarte efekti tõttu võivad kuumalained koonduda just linnadesse, vahendab The Guardian.

Kõige halvema stsenaariumi kohaselt võib maailma linnade temperatuur tõusta globaalse soojenemise ja linnakeskkonna kiirema kuumenemise tagajärjel aastaks 2100 koguni kaheksa kraadi võrra, hoiatavad teadlased.

Prognoos põhineb kõige pessimistlikumal stsenaariumil, mille kohaselt jätkub kasvuhoonegaaside emissioonide suurenemine kogu 21. sajandi jooksul. Sellise stsenaariumi järgi võivad maailma kõige tihedamini asustatud linnades tõusta temperatuurid enam kui 7 kraadi võrra.

Nendest seitsmest kraadist vaid viis oleks aga põhjustatud globaalsest soojenemisest. Ülejäänu taga on nn linnaliste soojasaarte efekt, mis tekib, kui linnade pargid, järved ja muud looduslikud maatükid asendatakse betooni või asfaldiga. Kiiremini kuumenevate materjalide mõjul tõuseb sellisel juhul ka kogu linnakeskkonna keskmine temperatuur võrreldes ümbritseva looduskeskkonnaga.

«Maailma 5 protsenti suurima rahvaarvuga linnadest võivad kogeda ka koguni 8-kraadilist temperatuuride tõusu,» ütles uuringu kaasautor Francisco Estrada Hollandi Keskkonnauuringute Instituudist.

Uuringu käigus hindasid Estrada ja kolleegid, et globaalsest soojenemisest ja soojasaartest põhjustatud kuumenemise tagajärjel võib keskmine (mediaan-) linn kaotada oma aastasest aastaks 1,7 protsenti oma SKTst ning aastaks 2100 vahemikus 2,3 kuni 5,6 protsenti. Kõige suuremaks potentsiaalseks kaotuseks hinnatakse seejuures 10,9 protsenti aastaks 2100.

See tähendab, et nii globaalse soojenemise kui ka tulevaste rahaliste kaotuste vähendamiseks tasuks linnaplaneerimisse juurutada enamat rohealade loomist. Uurijate sõnul oleks see ka loogiline samm, kuna linnad moodustavad küll vaid 1 protsendi Maa pindalast, kuid toodavad ligi 80 protsenti SKTst, tarbivad ligi 78 protsenti maailma energiatoodangust ja toodavad enam kui 60 protsenti maailma süsinikuheidetest.

Tuleviku soojenemisprojektsioonide hindamiseks kasutasid teadlased 1692 linna andmeid vahemikus 1950 kuni 2015.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Climate Change.