/nginx/o/2017/05/22/6694865t1hdb32.jpg)
Kuigi iga kasvav taim tarbib biomassi loomiseks õhusüsinikku, peaks praegu õhku paistavate CO2 koguste kompenseerimiseks istutama metsa täis kaugelt rohkem maad kui see võimalik on.
Uuring: inimeste toodetud CO2 vastu ei aitaks ka kogu Maa katmine metsaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tahta kompenseerida kogu inimkonna CO2-emissioone, peaks istutama kokku nii suure hulga puid, et nende alla peaksid jääma ka enamik praegu puudeta looduslikke ökosüsteeme nagu rohtlad, ja ka suur osa maailma põllumajandusmaast, selgub Saksamaa Potsdami Kliimamõjude Instituudi teadlaste uuringust.
«Kui jätkame tänastes mahtudes kivisöe ja nafta põletamist ning pärast oma tegusid kahetsema hakkame, siis oleks atmosfääri paiskuv CO2 kogus haldamiseks liiga hiiglaslik,» ütles uuringut juhtinud teadur Lena Boysen.
Kolm stsenaariumit
Kokku mängisid teadlased puude istutamise mõjude hindamiseks läbi kolm stsenaariumit:
«Isegi kui suudaksime kasutada meeletutes kogustes suure bioproduktiivsusega taimi nagu paplipuud või kiiresti kasvav vitshirss ja salvestada poole nendes sisalduvast süsikust, oleks praeguste trendide jätkumise puhul [emissioonide kompenseerimiseks vajalikel] istandustel laastavad tagajärjed,» ütles Boysen. Uuringu käigus läbi viidud arvutused näitasid, et emissioonide kompenseerimiseks vajalikud istandused oleksid nii suured, et nendega tuleks asendada peaaegu täielikult kõik maailma looduslikud ökosüsteemid.
Isegi juhul, kui maailma riigid suudavad kinni pidada Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkidest, oleksid süsihappegaasi «kinni püüdmiseks» vajalikud istandused siiski hiiglaslikud – piisavalt suured, et jätta enda alla maailma viljakatest maadest tükk, mis moodustab rohkem kui kolmandiku praegu olemasolevatest metsadest. Lisaks tuleks metsadega katta ka üle veerandi maailma põllumajandusmaadest, mis tekitaks omakorda probleeme toiduvarustuse tagamisega.
Karmi maa pärast konkureerimist metsaistanduste ja muu maakasutuse vahel oleks võimalik vältida vaid siis, kui suudetaks kasutusele võtta väga ambitsioonikad emissioonide vähendamise strateegiad. Ometigi oleks seegi võimalik vaid suurejoonelise niisutamise, väetiste kasutuselevõtu ja kõrgtehnoloogilise sekkumise abil.
Uuringu lõppsõnas tõdevad teadlased, et kuigi CO2 atmosfäärist eemaldamises on võimalik saavutada teatud edu, muuhulgas ka puude istutamise toel, ei ole sellega võimalik kompenseerida pidevalt kasvavat CO2 heidete hulka. Küll aga võivad taimed mängida olulist, kuid piiratud rolli.
«Kliimadraamas, mis praegu Maa-nimelisel laval lahti rullub, ei ole CO2 atmosfäärist eemaldamine mitte kangelane, kes pärast kõigi teiste lahenduste luhtumist olukorra päästab, vaid pigem kõrvalosatäitja, kes tuleb mängu kohe alguses. Protagonist on siiski heidete vähendamine,» tõi uuringu kaasautor Hans Johachim Schnellnhuber teadustöö sisu kirjeldamiseks mängu paralleelid teatriga.
Uuring ilmus Ameerika Geofüüsika Liidu välja antavas ajakirjas Earth's Future.