Kuidas töötab haistmismeel?

Inimene kipub haistmismeelt alahindama. Foto: SCANPIX

Võime lõhnu ära tunda põhineb ajuosade keerukal koostööl. Haistmine on üks ürgsemaid meeli, kuid selle toimimismehhanismid pole neuroteadlastele siiani päris selged.

Colorado ülikoolis läbi viidud uurimuse järgi suudetakse lõhnu ära tunda, sest erinevad lõhnatajus osalevad ajupiirkonnad vahetavad vastastikku infot, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Ajakirjas Neuron ilmunud uurimus põhineb nelja aasta jooksul hiirtega tehtud katsetel. Eksperimendid näitasid, et kõigepealt jõuab lõhnasignaal ajus haistesibula nimelisse piirkonda, mis asub otsmikusagara all. Seejärel suunatakse info edasiseks analüüsimiseks ajukoorde. Kuid siis avastasid neuroteadlased midagi üllatavat– nimelt haistesibula ning ajukoore vahelise tiheda vastastikuse suhtluse.

«Algselt arvati, et haistesibul nii-öelda filtreerib väliskeskkonnast saadud lõhnainfot ning lõplik otsus, et lõhn on ära tuntud ja toit on selle põhjal söödav või mitte, tehakse ajukoores,» selgitas uurimuse juht, Colorado ülikooli professor Diego Restrepo.

«Meie andmete põhjal ei ole info liikumine nii lihtne. Haistesibul töötleb infot ja saadab selle ajukoorde, kuid edasine infotöötlus toimub nende kahe piirkonna koostöös. Alles seejärel tehakse ajus lõplik otsus,» lisas ta.

Lõhna- ja maitsemeelt on Restrepo uurinud aastaid. Tema sõnul aitab avastus selgitada, kuidas haistmismeel sorteerib ja liigitab tuhandeid lõhnu, mida imetajad, sealhulgas ka inimene, iga päev tunnevad.

«Teame haistmise kohta väga vähe. Inimene kipub seda meelt alahindama, kuna arvab, et võrreldes teiste loomadega pole lõhnad talle kuigi olulised,» selgitas teadlane.

Samas on juba aastaid teada, et ka inimesed toodavad feromoone, mis võivad mõjutada paarilise valikut. Samuti aitab lõhnataju eristada värsket toitu riknenust.

Haistmine erineb teistest tajudest, sest see on ainus meel, kus info töötlemine ei toimu ainult vaheaju talamuse piirkonna kaudu. Lõhnasignaalide ajusse jõudmise täpne teekond on seni olnud selgusetu ning viis, kuidas nad reaktsioone esile kutsuvad, pole teada. Seda hoolimata sellest, et mõne aroomi poolt tekitatud emotsioonid võivad olla vägagi eredad. Colorado teadlaste uurimus vihjab, et ilmselt on haistesibula ja ajukoore vahelisel suhtlusel lõhnade eristamise juures oluline roll.