Argentiina rannikul tehtud fotodel on noorte merikilpkonnade kõhtudest leitud plastjäätmed.
Galerii: kui palju plasti ja sodi mahub merikilpkonna vatsa?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemaailmne merikilpkonnade uurimise ja kaitsega tegelev organisatsioon Global Sea Turtle Network avaldas äsja värske uuringu merikilpkonnade ja ookeanides hulpiva plastprügi kohta, kirjutas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Artikli autorid Wallace Nichols California teaduste akadeemiast ja Colette Wabnitz Briti Columbia ülikoolist kirjeldavad USAst Florida osariigist Melbourne’i rannast leitud kilpkonna, kelle seedetraktist tuli kuu aja jooksul välja 74 erinevat plastobjekti, sealhulgas neli õhupalli, erinevaid kõvu plastmassitükke, vaipa meenutava materjali tükk ja kaks 2-4 millimeetri läbimõõduga naftakänkrat.
Umbes 0,25 protsenti maailmas kasutatud plastist satub merre. See ei pruugi tunduda üldse nii palju, kuid aastas toodetakse maailmas 260 miljonit tonni plasttooteid.
1950. aastast on plastitootmine maailmas kasvanud 0,5 miljonilt tonnilt 260 miljoni tonnini aastas ning selle tootmiseks kulutatakse umbes kaheksa protsenti maailmas aastas kasutatavast naftast.
Veel 1960. aastatel oli jäätmetest alla ühe protsendi plast. Vaadake täna oma prügikasti. Põhiprobleem on aga selles, et plasttoodete kasutusaeg on väga lühike. Iga päev jagatakse maailmas laiali rohkem kui miljard ühekordset tasuta kilekotti.
Ookeanidesse sattunud plast ei lagune, vaid hoovused ajavad neid jäätmeid aina uuesti ja uuesti ringi ning suuremad tükid jagunevad lihtsalt väiksemateks. Plast jääb aga alles.
Osa sellest vajub põhja, osa satub kalade, lindude ja mereloomade toiduringesse. Nagu piltidelt näha, ajavad merikilpkonnad vees hulpivaid plastmassitükke toiduga segi ja neelavad neid innukalt alla.
Siiski on paljud riigid, sealhulgas suurtarbija Hiina, asunud ühekordseid kilekotte maksustama või üldse keelama.
Mida saaks meist igaüks teha?
* Vältida plastpudelis jooke.
* Osta võimalikult väikese pakendiga tooteid või eelistada korduvkasutatava pakendiga tooteid.
* Ostma pakendi osakaalu vähendamiseks korraga suuremaid koguseid.
* Ostma kasutatud asju, näiteks riideid.
* Kasutama kilekoti asemel riidest kandekotti.
* Töö juures kohviautomaadist tuleks ühekordse topsi asemel eelistada oma kohvikruusi.