Saksamaal taimekaitsevahendina leiutatud mürgist on saanud maailma kurikuulsaim keemiarelv.
Mis on sariin – gaas, mille kasutamine Trumpi Süüriat pommitama pani?
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
7. aprill 2017, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna andsin käsu korraldada sõjaline rünnak Süüria lennuväebaasile, kust viidi toime keemiarünnak. Selliste tapvate keemiarelvade kasutamise ja levimise ärahoidmine on USA jaoks elutähtis huvi,» ütles Donald Trump oma varahommikuses telepöördumises.
Hommikuses Postimehe erisaates kinnitasid nii Eesti kaitseminister Margus Tsahnkna kui ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et sariini kasutamine on n-ö punane joon, millest üle astumise korral ei saa sekkumist lugeda suveräänse riigi ründamiseks.
Mis aga on see õudne gaas, mille kohta levinud videod tekitasid õudu inimestes üle maailma, luues maailma suurriikide vahel senisest tugevamad pinged?
Mida sariin teeb?
Tegemist on nähtamatu lõhnatu ja maitsetu gaasiga, mida hoiustatakse enamasti (väga kergesti lenduva) vedeliku kujul. Et tegemist on sisuliselt nähtamatu mürgiga, ei ole sellega kokkupuudet võimalik ka vältida ning selle kohaloleku esimeseks märgiks võib lugeda esimeste sümptomite esinemist.
Sariini keemiline struktuur.
Nende hulka kuuluvad näiteks vesine nina, valu silmades, rohke süljeeritus, higistamine, kiire hingeldamine, köhimine, kontrollimatu urineerimine ja iiveldused. Tõsisema kokkupuute korral kaob meelemärkus ja tekib halvatus, tõmblused ja hingamisraskused ning lõpuks kooma ja surm.
Sariin on elusorganismidele kergesti omistatav nii hingamisteede, seedekulgla kui ka nahaga kontakti teel. Tema peamine toimemehhanism seisneb keha näärmete ja lihaste talitlust inhibeerivate neurotransmitteri atsetüülkoliini esteraasi välja lülitamises. Tekkiv ahelreaktsioon viibki eespool kirjeldatud sümptomiteni.
Surmavaks doosiks loetakse aurude sissehingamisel 35 mg/m3/minutis, läbi naha vedelikuna 1700 mg/m3/minutis ja aurudena läbi naha 10 000 mg/m3/minutis. Sellise kokkupuute korral jõuab surm kohale ligi kümne minutiga.
Kas on ka vastumürki?
Sariinimürgitust ravitakse pralidoksiini ja atropiiniga, kuid need ei pruugi alati õigeaegselt saadaval olla. Süüria rünnaku puhul oli olemas küll teatud piiratud kogus pralidoksiini, aga seda jäi kannatanute ravimiseks väheks. Nimelt on ravim kallis ja seda on keeruline hankida. Atropiinist tõsisema mürgituse puhul aga abi ei ole.
Kuidas sariin tekkis?
Sariin leiutati 1938. aastal Saksamaal keemiakombinaadi IG Farben teadlaste poolt, kes lootsid sellest uut ja efektiivset taimekaitsevahendit. Tegemist on ühe võimsamaga neljast Saksamaa G-seeria närvimürgist ning nime sai ta oma leiutajate Schraderi, Ambrosi, Ritteri ja von der Linde järgi.
Leiutamises kõige olulisemat rolli mänginud Gerhard Schrader ja tema labori töötajad jäid katsete käigus pimedaks ja kaotasid lihaskoordinatsiooni, mistõttu hakkas Hitleri sõjatööstus avastatud aine vastu ka suurt huvi tundma.
Teise Maailmasõja käigus jõudis Natsi-Saksamaa luua mitu sariinitehast, kuid õnneks lõppes sõda enne nende toodangu rakendamist.
Kuidas on sariini ajaloos kasutatud?
Kuigi sakslased oma leiutise sõjategevusse rakendamiseni ei jõudnud, on ta siiski mitmetes koletutes ajaloolistes rünnakutes kasutusse läinud. Pärast Teist Maailmasõda võttis isegi NATO selle mõneks ajaks oma keemiarelvade arsenali, samamoodi arendas sariini kasutamise võimekust ka NSVL.
USA lõpetas selle tootmise 1957. aastal, kuigi varusid hoiti alles kuni 1970. aastani. 20. sajandi jooksul on seda aga tootnud mitmed riigid ja organisatsioonid. Näiteks Süüria alustas keemiarelva tootmist tõenäoselt 1970ndatel.
Mõned tuntumad sariini kasutamised ajaloos:
1976 – Tšiili salateenistus DINA palkab biokeemik Eugenio Berriose sariini tootma. Hiljem tuleb välja, et toodetud gaasi kasutati mitmetes tapmistes.
1988 – Märtsikuus kasutab Saddam Hussein sariini Põhja-Iraagi Halabja linna kurdide tapmiseks. Hinnanguliselt suri rünnakus 5 000 inimest. Aprillis läks gaas taas kasutusse Iraagi-Iraani sõjas teises al-Faw lahingus.
1993 – ÜRO keemiarelvade konventsiooniga keelatakse muu hulgas ka sariini tootmine ja hoiustamine.
1994 – Jaapani ususekt Aum Shinrikyo kasutab sariini nn Matsumoto terrorirünnakus, tappes 200 inimest.
1995 – Aum Shinrikyo ründab sariiniga Tokyo metrood, mille tagajärjel sureb 12 inimest.
2013 – Sariini kasutati Süürias Ghouta keemiarelva rünnakus. Süüria mässulised, Euroopa Liit ja Araabia Liiga süüdistasid rünnakus Süüria valitsusvägesid, al-Assadi valitsus ise ja Venemaa süüdistasid aga mässulisi.