:format(webp)/nginx/o/2017/03/13/6441923t1h14d6.jpg)
Kuus aastat pärast Jaapanit tabanud tuumakatastroofi näitab jaapani ja norra teadlaste uuring, et evakueeritud aladele saab turvaliselt naasta, vahendab Science.
Uuring: Fukushima tuumakatastroofi alale võib turvaliselt tagasi kolida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast hiiglaslikku maavärinat ja tsunamit Fukushima Daiichi tuumajaamas toimunud plahvatus oli üks suurematest looduskatastroofidest, millega inimkond viimaste aastate jooksul kokku on pidanud puutuma. Vaid kuus aastat pärast evakuatsiooni on mitmed piirkonna elanikud hakanud oma kodudesse naasma ning näib, et suurem oht võib tõepoolest juba möödas olla.
Uuringu autorid leidsid, et tuumajaamast vaid 60 kilomeetri kaugusel elavad inimestel, keda ei evakueeritud, ei ilmnenud ka ohtlikke kiiritusnähtusid. Lisaks näitasid tulemused, et vihmaerosioon ja radioaktiivse materjali lagunemine aitavad kiirgust vähendada edukamalt kui mitmed läbi viidavad keerukad ja kallid meetodid nagu mullakihi eemaldamine.
Jaapani ja norra teadlaste läbi viidud uuringu põhjal on Jaapani võimud juba algatanud programmi, mille käigus plaanitakse 52 000 evakueeritud inimest koju tagasi toimetada.
Uuringu käigus lendasid teadlased helikopteritega üle Fukushima ümbruse ja mõõtsid maalt tulevat kiirgust. Tuli välja, et vahemikus 2011-2013 oli kiirguse kogus langenud koguni 30 protsenti.
Radioaktiivse materjaliga kõige tugevamalt saastatud A Tsoonis hinnati inimese eluea keskmiseks radiatsioonikoguseks 18 millisiivertit. Arvestades, et Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon loeb lubatavaks 1 kuni 20 siivertit aastas, on see väga madal – 18 millisiivertit on isegi väiksem kogus kui see, mida inimene maakoores looduslikult leiduvatest radioaktiivsetest elementidest ja Maad pommitavatest kosmilistest osakestest saab.
Ootamatul kombel ei näi uuringu tulemuste järgi hinnates erilist mõtet olevat ka läbi viidud kiirguse vähendamise katsetel nagu näiteks mullakihi eemaldamisel. Tsoonis A elavate inimeste analüüsi andmed näitasid nimelt, et tööde läbiviimise perioodil ei ilmnenud prognoositud kiirguse vähenemist.