Uus fossiilide uurimise viis annab teadlastele esmakordselt võimaluse kivis säilinud dinosauruste pehmeid kudesid otse uurida.
Video: laser näitab tiivulisi dinosaurusi uues hiilguses
Laseritega uuritud dinosauruseliik Anchiornis pärineb hilisest Juura ajastust (ligikaudu 199 kuni 145 miljonit aastat tagasi). Tegemist on sisalikulaadsete ja linnulaadsete dinosauruste evolutsioonilise vaheastmega, kelle puhul olid juba mõned lennuks vajalikud tunnused välja arenenud, teised aga veel mitte. Seetõttu on tema uurimine lennuvõime arenemise uurimiseks äärmiselt vajalik, kuid samas keerukas.
Nimelt on lendamine suuresti seotud pehmete kudedega – sulgede, lihaste ja muuga - , mis reeglina aga kivis ei säili. See tähendab aga, et lennu tekkimiseks ideaalse katselooma uurimisel jäävad paljud olulisemad detailid puudu.
Probleemi lahendamiseks võtsidki Xiaoli Wang ja Michael Pittman Hong Kongi Ülikoolist kasutusele uudse laser-indutseeritud fluorestsentsi meetodi. See tähendab, et nad valgustasid pimedas ruumis asuvaid fossiile laseritega, viies nende pehmed koed niimoodi kõrgendatud energia seisu. Niimoodi muutusid nähtavaks ka tavalistes valgustingimustes kivis eristamatud pehmed koed.
Võetud mõõdud näitasid, et Anchiornis’el oli juba 160 miljonit aastat tagasi lindudega küllaltki sarnaseid tunnuseid nagu näiteks tänapäeva kanakoibadega sarnased jalaluud. Avastused laiendavad oluliselt teaduslikku teadmust selle liig kohta ja võimaldasid teadlastel luua ka esimese rekonstruktsiooni sellest veidrast loomast. Edasine uurimine viib meid veelgi lähemale lennuvõime väljaarenemise mõistmisele, mis on üks suurematest vastuseta küsimustest loomade evolutsioonis.
Uuring ilmus teadusajakirjas Nature.
Vaata ka Hong Kongi Ülikooli avaldatud videot, kus Michael Pittman tehtud avastust kirjeldab: