Arktika jääväljadesse kinni jäätunud uurimisaluselt hakkab ambitsioonikas ekspeditsioon Mosaic uurima ilmastikku ja lumesulalompide elu, vahendab The Guardian.
Kõigi aegade ambitsioonikaim polaarretk suundub Nanseni jälgedes (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
21. veebruar 2017, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/21/6360529t1h48d3.jpg)
Ekspeditsiooni planeerimisel sai selle rahvusvaheline meeskond innustust ühest kõigi aegade suurejoonelisemast avastusretkest 1893. aastal, mil legendaarne Norra maadeavastaja Fridtjof Nansen üritas jõuda jäävooludesse lukustunud puulaevaga Fram Põhjapoolusele. Tollane ekspeditsioon küll ei õnnestunud ning ühel hetkel pidi Nansen oma laeva hülgama, kuna mõistis, et on valel kursil.
Seetõttu lahkus ta koos Hjalmar Johanseniga suuskadel laevalt, eesmärgiks siiski Põhjapoolusele jõuda. Sinna nad paraku ei jõudnud ja olid sunnitud tagasi pöörduma. Pärast pikka suusatamist jõudsid nad Franz Josephi maale, kus ehitasid onni ja saatsid seal mööda talve.
Ülejäänud meeskond triivis Frami pardal edasi, kuni jõudis taas vabasse vette. Tema liikumise analüüs tõi juba tollal rohkelt uusi teadmisi Arktika ilmastiku kohta.
Nüüd plaanib aga rahvusvaheline teadlaste grupp Nanseni missiooni korrata. Tänapäeva võimaluste juures tahetakse uurimisi mõistagi ka laiendada ja nii peaks Mosaic’i-nimelisest missioonist saama kõigi aegade kõige ambitsioonikam Arktika uurimise ekspeditsioon läbi aegade.
Tegemist on pärast Nansenit esimese katsega ületada Arktika jääkilp laeva teel. Lisaks muudele eesmärkidele loodetakse sellise sõiduga leida vastuseid ka mitmetele suurtele küsimustele nagu miks Arktika keskmine temperatuur tõuseb kliima soojenemise tingimustes kiiremini kui kusagil mujal.
Plaanitud 2400-kilomeetrise marsruudi jooksul käivad teadlased lumesaanidega mitmetel väiksematel uurimisretkedel, et koguda andmeid seni suuresti avastamata piirkonna kohta.
«Kavas on minna välja 2019. aasta suvel, mil merejää on veel õhuke, ja tema pindala ka väiksem. Sõidame jäämurdjaga Polarstern Arktika Siberi sektori õhukese jää sisse, kuid lülitame siis mootorid välja ja laseme laeval jää sees kulgeda,» ütles missiooni üks juhtidest professor Markus Rex Potsdami Alfred Wegeneri Instituudist.
Polaaröö alguseks novembrikuuks peaks laev olema juba tugevalt kinni jäätunud. Ligikaudu -50 kraadise külma juures panevad teadlase üles hulga uurimisjaamu, millest kõige kaugemad asuvad laevast ligi 50 kilomeetri kaugusel, mis hakkavad koguma andmeid Arktika jää sulamise kiiruse ja selle mõju kohta jää liikumisele. Lisaks lastakse taevasse sadu mõõteseadmetega varustatud heelium-õhupalle, mille abil saadakse pilt ka atmosfääris toimuvast. Kõik need on andmed, mida satelliidimõõtmised lihtsalt ei võimalda.
Kevade hakul peaks Polarstern jõudma Frami väina Gröönimaa ja Teravmägede vahel, kust kaudu väljus jää seest ka Nanseni laev.
Meeskond töötab Polarsterni pardal kolme kuu pikkuste vahetustega. Ekspeditsiooni taga on 50 erinevat institutsiooni 14 riigist.
Ekspeditsiooni plaanidest saab lähemalt lugeda selle kodulehelt ja The Guardianist.