Kaks meeskonda võitleb viimase aja olulisima avastuse miljonite pärast

Foto: Alari Paluots

Viimaste kümnendite revolutsioonilisima avastuse, CRISPRi geenitehnoloogia patendi eest käib kõva võitlus.

Samal ajal kui eelmisel nädalal hõivasid eestlaste tähelepanu pealkirjad Edgar Savisaare kohtuprotsessist, peeti Ameerika Ühendriikides samuti üks väga oluline kohtuvaidlus. Nimelt otsustas esimese astme kohus, et CRISPRi geenitehnoloogia patent kuulub Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) ja Harvardi ülikooliga tööd tegevale Broadi instituudile. Nii jäi California Berkeley ülikool vähemalt esimeses astmes pika ninaga.

Miks see üldse oluline on? Sellepärast, et CRISPR või täpsemalt CRISPR-Cas9 tehnoloogia on viimase aja üks revolutsioonilisemaid teadusavastusi. Lihtsustatult öeldes tähendab see meetodit, mis lubab muuta inimese DNAd lõika-kopeeri-aseta-viisil. Tehnoloogia tähtsus peitub võimes inimese geene küllaltki lihtsalt ja tõhusalt ümber mängida. Arvestades, et meetodi kasutusvõimalused algavad liblikate tiivamustri ja sigades inimorganite kasvatamisega ning lõpevad HIVi ravimise ja disainbeebidega, on tegu tõeliselt suure ja vägeva asjaga.

Ja mitte ainult. Juba praegu hinnatakse CRISPRi patendi väärtuseks miljoneid ja tõenäoliselt hakkab selle väärtus mühinal kasvama. Seni pole aga teada, kes täpselt läbimurdva avastuse tegi.

CRISPRi tehnoloogiat seostatakse peamiselt Broadi instituudi või California Berkeley ülikooli teadlastega. Kahe teadlasterühma vaidlus ulatub 2012. aastasse, mil Berkeley teadlane Jennifer Douda ja tollal Viini ülikoolis töötanud Emmanuelle Charpentier tõestasid, et CRISPRi tehnoloogiat saab kasutada DNA tükeldamiseks, näidates seda eeltuumsete rakkude peal. Aasta hiljem demonstreeris aga Broadi ülikooli teadlane Feng Zhang koos kolleegidega, kuidas saaks sama tehnoloogiat kasutada DNA muutmiseks taimede, loomade ja inimeste päristuumsetes rakkudes.

Kuigi Berkeley ülikool taotles patenti varem, jõudis lihtsamal taotlusel põhineva patendiotsuseni enne just Broadi instituut. Berkeley kaebas seepeale Broadi patendi kohtusse, sest ehkki nende patent käsitles üksnes päristuumseid rakke, on päristuumsed rakud ometi põhiline koht, kus hakatakse tehnoloogiat kasutama ja kust tuleb raha.

Peale selle väidab Berkeley ülikool, et sisuliselt kasutab Broad nende tehnoloogiat.

Sellest hoolimata andis kohus eelmisel nädalal õiguse Broadi instituudile. «Broadi instituut veenis meid, et kaks uurimisrühma tegelevad patendi mõistes eri asjadega – seega jääb nende patent jõusse,» leidis kohus.

See otsus on aga alles etenduse esimene vaatus, sest tõenäoliselt kaebab Berkeley otsuse edasi. Teiseks on praeguseni jagamata Euroopa patendid ja nende otsustamisel võidakse arvestada muid asjaolusid kui Ameerika Ühendriikides.

CRISPRi tehnoloogia

• CRISPR on tehnoloogia, mis laseb genoomi muuta samal põhimõttel, nagu parandame arvuti tekstitöötlusprogrammis lauseid. Teadlased peavad seda üheks viimase aja olulisemaks avastuseks.
• CRISPRi on juba kasutatud taimede ja loomade geeni viiruskindlaks muutmisel.
• Näiteks sisestas üks teadusrühm malaariasääse genoomi sobivasse kohta ühe mutatsiooni, mis levis kiiresti ja tegi sääse võimetuks kandma malaariaparasiiti. Teises katses õnnestus samal rühmal muuta emased sääsed viljatuks.
• Muudetud on liblika tiivamustrit.
• Mullu suvel algas Hiinas esimene katse inimese peal. Eesmärk on ravida kopsuvähki.
• CRISPRi tehnoloogiale ehitatakse tulevikus üles peaaegu igasugune geenimuundamine.