Väikeste modifikatsioonide abil suutsid teadlased teha muidu ohtlikku toidumürgistust põhjustavast salmonellast eduka vähivastase vahendi.
Uus lootus vähivastases võitluses võib olla toidumürgitust põhjustav salmonella bakter
Üks põhjustest, miks vähktõbi nii raskesti võidetav on, tuleneb asjaolust, et ta on inimese immuunsüsteemile praktiliselt nähtamatu – ometigi on ju tegemist keha oma rakkudega, mitte võõraste kahjuritega. Vähiarstid on immuunsüsteemi ümber veemiseks katsetanud paljude erinevate meetoditega nagu näiteks vähirakkude bakteritega nakatamist. Nüüd näib aga, et lootus võib peituda hoopis vastupidises.
Värkses ajakirjas Science avaldatud uuringus kirjeldavad Lõuna-Korea teadlased katset, milles kasutati ennekõike ränkade toidumürgituste põhjustajana tuntud salmnonella baktereid just nimelt inimese vähirakkude ründamiseks. Tõsi küll, eksperimendis olid need rakud inimkehast eemaldatud ja viidud teise katselooma – hiirte – organismi, kuid tulemused on siiski lootustandvad.
Kuigi inimkatsed seisavad veel ees ja enne õhtut hõisata ei ole tõenäoselt mõtet, ilmnes katses aga mõndagi positiivset – tulemused näitavad, et bakterite rünnak suutis edukalt takistada kasvajate edasist kasvamist ja ka metastaaside teket.
Kuna bakterid ründavad tihtipeale peremees-organismi hapnikuvaeseid kärbunud rakke, mis on suurel hulgal esindatud ka enamikus kasvajates, hakkasid teadlased juba aastaid tagasi vaatama nende kui võimalike vähiravijate poole.
Lõuna-Korea Chonnami Ülikooli bioloogid Jun-Joon Min ja Joon Haeng Rhee salmonella võimalike raviomaduste peale mõtlema 2006. aastal. Tollal otsisid nad samaaegselt nii uut vahendit vähivastses võitluses kui ka vaktsiini riigi rannikuvetes elavaid kalu ohustava bakteri Vibrio vilnificus vastu.
Katsete käigus avastati endalegi üllatuseks, et V. vilnificus’e «saba» ehk viburit moodustav valk tekitas immuunvalkudes eriti tugeva reaktsiooni. Et selle edasisi võimalusi uurida, modifitseerisid nad geneetiliselt bakteri Salmonella typhimurium nii, et see hakkas ka ise seda valku tootma.
Nüüd avaldatud artiklis kirjeldavadki teadlased uuringu järgmist sammu, kus prooviti FlaBiks nimetatava valgu võimalusi vähiravis.
Ühes eksperimendis katsetati uue relvaga salmonella mõju inimese vähirakkudega hiirtele. Kokku nakatati 20 hiirt. Kolm päeva hiljem näitasid proovid, et bakter oli hiirte kudedest kadunud, välja arvatud vähirakud, mis suisa kihasid nendest. 120 päeva pärast olid 11 hiirel 20st vähirakud nii palju vähenenud, et neid ei olnud praktiliselt võimalik tuvastadagi.
Järgmises katses viidi hiirte kudedesse kaugele arenenud ja metastaasides vähirakud. Neist kaheksat prooviti ravida FlaB valku sisaldavate bakteritega, kuut ilma valguta bakteritega ja seitse jäeti ilma kontrollgrupina igasuguse ravita. 27 päeva möödudes oli ravimata ja ilma FlaBta «ravitud» hiirtel kujunenud välja tõsised metastaasid, kaheksal FlaBd saanud hiirel need aga puudusid.
Esialgsed tulemused näitavad, et FlaBi mõjul aktiveerub ka üks teine molekul nimega TLR5, mille mõjul muutuvad immuunrakud oma vähivastases võitluses agressiivsemaks.
Praegu uurivad teadlased uue vähivastase võitluse viisi mõjusid loomades, kuid loodavad juba lähiaastatel jõuda ka esimeste inimkatseteni.
Uuring ilmus ajakirjas Science.