Uuring: lollisti tehtud sordiaretus viis poetomatitelt maitse

Poetometite maitsetuse taga on tähelepanemat sordiaretus, näitab USA teadlaste põhjalik uuring. Foto: Evgenya Novozhenina/Sputnik/Scanpix

Sama põhimõte, mis viis tomatitelt maitse, võib selle ka tagasi tuua, kirjutab Science.

Tomatid on ühed maailma enim tarbitud ja suurima kasumimarginaaliga toiduained, milleta ei kujutaks me tõenäoliselt paljusid oma lemmiktoite ettegi. Ometi on vist kõik pidanud viimasel ajal tõdema, et päriselt maitsvaid tomateid leiab poelettidelt aina vähem ja vähem. Võrreldes vanaema kasvuhoones kasvatatud tomatitega on poetomatid kõvemad ja ühtlasemalt punased, kuid süüa kõlbab neid aina vähem.

Maitsetuse põhjus on 20. sajandi jooksul toimunud sordiaretus, mille käigus üritati teha tomateid võimalikult vastupidavaks, kauakestvaks ja punaseks, ehk siis anda neile kaubanduslikku välimust.

Nüüd näitab taimekasvatuse teadlaste uuring, et selle arendamise käigus jäi aga varju tomati kõige olulisem omadus – tema maitse.

Oma mitmeastmelises eksperimendis korraldasid teadlased kõigepealt inimuuringu, mille käigus selgitati välja maitsvamad tomatisordid. Seejärel tehti laborikatsetega kindlaks, millised maitsvates tomatites sisalduvad molekulid on seotud nende maitseomadustega. Lõpuks jäigi «sõelale» 13 ühendit, mille puhul täheldati tugevat seost maitsekusega.

Kui molekulid teada, oli järgmine loogiline samm põhjalik DNA uuring, et teha kindlaks «maitsekuse molekule» mõjutavad geenid.

Teadmine tomatite maitsekuse geneetilisest taustast annab lootust, et ehk saame kunagi taas osta poest tomateid, mis maitsevad nagu tomatid. Nimelt suutsid teadlased molekulaarsete meetodite abil teha kindlaks ka selle, milliste vanemate ja metsikute tomatisortide seas on maitsekuse geenid tugevamalt esindatud.

Nende sortide ristamine maitsetute poeleti-tomatitega võiks anda meile oluliselt maitsvamaid vilju. Kuna pärilike omaduste edasi kandumine võib võtta aega paar põlvkonda, oletavad teadlased, et maitsvate tomatite masstootmiseks võivad kuluda vaid mõni aasta. Küll aga ei ole head ilma halvata – nagu nende metsikud liigikaaslasedki, rikneksid sellised tomatid mõnevõrra kiiremini.

Uuring ilmus ajakirjas Science.