/nginx/o/2017/01/18/6259547t1h6dc9.jpg)
Evakueerimise põhjuseks on jääkihti tekkinud mõra, mille suurenemisel võib juhtuda, et jaam satub ühel hetkel jäämäe turjal mööda ookeani ringi ulpima, vahendab The Guardian.
Ajalooline Briti polaarjaam evakueeritakse jää mõranemise tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti Antarktikateenistus teatas hiljuti, et on otsustanud mitte jätkata eelseisval Lõunapooluse talvel Brunti šelfiliustikul asuva Halley VI uurimisjaama tööd, põhjuseks töötajate turvalisuse kaitse ootamatult taas laienema hakanud, kuid enne seda 35 aastat uinunult seisnud jäälõhe tõttu. Edasise laienemise korral võiksid jaama 88 töötajat leida end ühel hetkel ookeanis ulpivalt jäämäelt.
Kuigi jaama ei ole selle eluea jooksul veel ümber tõstetud, on see juba ehitatud ümberkolimise võimalust silmas pidades – kaheksast moodulist koosnev kompleks seisab jalgadel, mille alla on omakorda monteeritud hiiglaslikud suusad. Jaama töö katkestatakse vahemikus märtsist novembrini 2017 ja kõik 88 seal töötavat inimest peavad selleks ajaks välja kolima ning saavad põhimõtteliselt ajutiselt Inglismaale naasta.
Suur osa neist on niigi tööl hooajaliste lepingutega ning nende ära kolimise korraldamine erilisi ettevalmistusi ei vaja. Need, kes jaamas aga pikaajalisemalt viibivad, peaks lõhe edasiarenemise korral aga kiiremas korras evakueerima. See ei ole aga võimalik Antarktika talve pimeduses ja külmas ja nii otsustatigi kogu jaam ajutiselt sulgeda. Pärast talve möödumist tahetakse võimalikult kiiresti töödega jätkata.
Antarktikateenistuse teates seisab, et lisaks juba varasemaste teadaleva lõhe laienemisele on kolimise taga teisigi mõjureid. Näiteks on lisandunud teinegi pragu ning seetõttu on ka jää edasise käitumise ennustamine muutunud oluliselt keerukamaks – ebamäärasus on kasvanud ja töötajate turvalisuse garanteerimine ei ole enam võimalik.
Halley VI uurimisjaam on üks olulisemaid antarktikajaamu, mille mõõtmiste alusel jõuti näiteks 1980ndatel osooniaugu avastamiseni. Kolimise ajal loodetakse seiret nii palju kui võimalik jätkata ning kui jaam uues kohas taas üles seatud, ka poolelijäänuga kohe jätkata.