Ajakiri Science nimetas aasta teadusläbimurdeks ka eestlaste uuringu

Kahe musta augu liitumise illustratsioon. Foto: T. Pyle/LIGO

Kõige olulisemaks peeti gravitatsioonilaineid. Sõelale jäi ka tehisintellekti võit inimese üle, tehisvalgud, naharakkudest hiire kasvatamine ja palju muud. Postimehe ülevaade ilmub teisipäeval. 

Ajakiri Science avaldab iga aasta lõpus oma ülevaate aasta jooksul tehtud olulisimatest avastustest. Tänavu jõudis nimekirja ka eestlaste kaastööl tehtud uuring inimpopulatsioonist.

Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge´i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu ülikooli teadlase töö tulemusel avaldati tänavu õige mitu olulist teadusartiklit, mis näitavad, et 120 000 aastat tagasi rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab vähemalt kaks protsenti tänaste paapualaste genoomist, vahendas Novaator. 

Kõige olulisemaks läbimurdeks valiti aga gravitatsioonilainete avastamine, mida peetakse osaliselt lausa sajandi avastuseks. 

Lainete olemasolu ennustas Albert Einstein juba 1915. aastal ning viimased 40 aastat veetsid teadlased neid otsides. Tänavu veebruaris suutis aga LIGO (Laserinterferomeetri-Gravitatsioonilainete Observatooriumis) need lõpuks tuvastada. Nüüd usutakse, et algus on pandud uuele teadusvaldkonnale, milleks on gravitatsiooniastronoomia. 

Gravitatsioonilained tekkisid kahe musta augu ühinemisel.

Oma erakordsuses sarnaneb gravitatsioonilainete tuvastamine mõneti teise suure, samuti sajandi avastuseks tituleeritud füüsikasündmusega, Higgsi bosoni leidmisega 2012. aastal. Sarnasus on ühelt poolt sisuline: mõlemal juhul oli tegu kauaoodatud kinnituse leidmisega ammusele teoreetilisele ennustusele.

Teisalt ühendab neid teatud 19. sajandi hõng ehk elamuslikkus, mida tänapäeva teaduses kohtab juba harva. See on võimalus osa saada hetkest, pärast mida pole meie arusaam maailmast enam endine. Need hetked, mis saja ja rohkema aasta eest olid enamasti peidetud akadeemiate saalidesse, on nüüd veebivõimaluste vahendusel jälgitavad igas maailma punktis.

Vaata gravitatsioonilainete kohta seletust Postimehest. 

Teadlaste valikusse kuulusid veel:

 - Tehisvalkude loomine

 - Maa-sarnase planeedi Proxima B avastamine 

- Tehisintellekt seljatab GO mängu tšempioni

- Ahvide üksteise lugemise oskus 

- Naharakkudest hiirte kasvatamine

 - Hiigeluuring inimeste geneetilise pagasi kohta 

 - Kaasaskantavad genoomijärjestamise vahendid

Vaata suurt ülevaadet 2016. teadusaastast Postimehest teisipäeval ning Science'i järjestuse kohta rohkem videost siit: